Neljapäeval, 4. aprillil kell 17.15 toimub
raamatukogu Ameerika teabepunktis

 

Urmas Kuusiku raamatu
„Aimla metsavennad 1944-1987" esitlus

 

 „Aimla metsavennad 1944-1987" viib lugejad endise Põhja-Viljandimaa metsadesse ja rabadesse. Tegevus toimub Aimla metskonna maadel, kus leidsid pelgupaiga nii mehed kui naised Viljandimaalt, Pärnumaalt ja Tartumaalt. Raamatus kirjeldatud sündmused, inimesed ja kohanimed on tuttavad paljudele piirkonna elanikele. See, mis sõjajärgsetel aegadel toimus on aga endiselt kaetud saladuslooriga, mida raamatu autor püüabki kergitada.

 

Uurimuse koostamisel on kasutatud allikatena kohalike elanike meenutusi, arhiivis olevaid juurdlustoimikuid ja arheoloogilist luuret. Käsitletakse erineval ajal tegutsenud vastupanuvõitluse gruppe, nende liikmeid ning saatust. Raamatut illustreerib rohke pildimaterjal.

 

Esimesed andmed piirkonna vastupanuvõitlejate tegevusest pärinevad 1944. a sügisest kui Punaarmee vastuluure arreteeris Kolga-Jaani lähedal, Vissuvere külas Vabaduse Risti kavaleri Tõnis Pedaku.

 

Viimased andmed lahingutegevusest pärinevad 1955. a. sügisest. Rohelise Sandarmeeria nimelise metsavendade grupi elukoht oli punkriarhitektuuri seisukohalt ainulaadne, asudes saarekesel keset ringlaugast. Lahingus okupatsioonivägedega langesid kõik vastupanuvõitlejad. Tegemist on seni vähetuntud Eesti metsavendade rühmaga, kuid kelle tegevust käsitles nii tollane Nõukogude massimeedia kui Välis-Eesti ajakirjandus.

 

Seni on avalikkusele teadmata fakt, et 1987. aastani varjas ennast Lebavere külas okupatsioonivõimude eest mees, keda saaks lugeda Viljandimaa viimaseks metsavennaks. Eesti iseseisvuse taastamiseni jäi siis veel 4 aastat. Eesti Vabariigi 100. aastapäeva möödumisel on oluline teada neid mehi, kes uskusid Eesti vabadusse. Paljudest meestest ei saa me aga kunagi teada. Nende saatuseks oli saada oma nimetule hauale elavast kasepuust rist.

 

Esitlusel on võimalus raamatut sularahas osta (hind 22 eurot).

Kõik huvilised on oodatud!