Kuigi Rootsis ei sooritata just kuigi arvukalt mõrvu, on Rootsi kriminaalromaanist saanud lühikese ajaga maailmakuulus kaubamärk. Alates idas paiknevast Gotlandist kuni Fjällbackani läänes, lõunaservas asuvast Ystadist kuni kõige põhjapoolsema Kirunani võib Rootsit avastada ka hoopis teistmoodi võtmes: mõrvajuurdluste kaudu, kus on kuritegevuse kõrval kesksel kohal ka Rootsi ühiskonnamudel ja inimese sisemaailm. Rootsi krimikirjandus sai alguse juba 120 aasta eest, kui ilmus „Stockholmi detektiiv" („Stockholms-detektiven", 1893), mille autor kasutas pseudonüümi Prins Pierre.

 

Rootsi kriminulli kuldajastu saabus 1950ndatel, kui Stieg Trenteri põhjalike Stockholmi linna kirjeldustega juhtumid võistlesid Maria Langi meelelahutuskrimkadega, mille tegevus toimus Stockholmis ja Bergslagenis, ning muidki krimikirjanikke tegutses lugematul hulgal. Nii palju kui praegu neid siiski ei olnud. Rootsi kriminulli-ime raputati välja eelkõige komissar Martin Becki päevinäinud pintsakust. Martin Beck on Maj Sjöwalli ja Per Wahlöö legendaarse sarja „Ühe kuriteo romaan" („Roman om ett brott") peategelane.

 

Raamatuga „Roseanna" (1965) sündis tänapäeva rootsi politseiromaan, täis ühiskonnakriitikat ja suhteliselt tavalisi inimesi, kes püüavad üha enam murenevas ühiskonnas toime tulla.

 

Näituse koostas Rootsi Instituut.

 

Näitusega saab tutvuda raamatukogu trepihallis ainult kuni 30. augustini T-R 10-18, L 9-16. Iga kuu viimasel reedel on raamatukogu suletud (sisetööpäev).