Näitused raamatukogus

9.06.17

Raamatukogu trepihall

 

Naiskodukaitse

90. aasta juubeli fotonäitus

 

Naiskodukaitse loodi 2. septembril 1927 ja taasloodi 1991. aastal mitmes Eesti eri paigas.

 

Naiskodukaitse on loomisest peale aidanud kaasa rahva kaitsetahte kasvatamisele ning toetanud naiste ühiskondlikku aktiivsust ja nende sotsiaalsete oskuste arengut. Läbi oma tegevuse toetab Naiskodukaitse Kaitseliidu riigikaitseliste eesmärkide saavutamist.

 

Naiskodukaitse esinaise Airi Toomingu sõnul esitleb fotonäitus väikest läbilõiget Naiskodukaitse olemusest, annab tunnistust, et me väärtustame oma minevikku, ent samas oleme pidevas arengus. Eesti riigi kaitse sõltub meist kõigist, meestest ja naistest. Tänu Naiskodukaitsele on ligi 2500 naist vabatahtlikult panustamas turvalisemasse Eestisse.

 

2. veebruaril, Tartu rahu aastapäeval avas Naiskodukaitse kõikides Eesti maakondades organisatsiooni tegevust kajastavad fotonäitused. Viljandimaal toimus näituse pidulik avamine Kolga-Jaani rahvamajas. Näituste avamisega anti avalöök sel aastal 90. aasta juubelit tähistava Eesti suurima naisorganisatsiooni aastapäevaüritustele.

 

Naiskodukaitse fotonäitusega saab tutvuda raamatukogu trepihallis kuni 29. juunini. 

 

 

 

2. saal: ilu- ja teabekirjandus

 

Eesti rahva eepos

Kalevipoeg 155

 

19. sajandi alguse rahvusliku liikumise tõusulainel leidsid rahvavalgustajad, et Eesti maarahva rahvuslikku eneseteadvust aitaks turgutada teiste rahvastega võrdväärne kangelaseepos. 

 

1839 tegi Friedrich Robert Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekande Kalevipoja-muistenditest. Rahvasuust pärinevad proosavormis hiiumuistendid pidid saama kangelasloo peamiseks aineks. Faehlmanni töö jäi aga kehva tervise tõttu pooleli.

 

Pärast Faehlmanni surma 1850 jätkas Õpetatud Eesti Seltsi palvel tööd eeposega Virumaalt pärit ja Tartu Ülikoolis õppinud

Võru linnaarst Friedrich Reinhold Kreutzwald, kes tundis hästi rahvaluulet, sealhulgas regivärssi. Kreutzwald kogus lisamaterjali ja asus "Kalevipoja" lugusid esialgu proosavormis kirja panema. Pärast soomlaste "Kalevala" saksakeelse tõlkega tutvumist otsustas ta aga regivärsilise vormi kasuks.

 

"Kalevipoja" 12 loost koosnev algredaktsioon (tuntud ka kui "Alg-Kalevipoeg") valmis 1853, kuid mis ei pääsenud tsensuuri takistuste tõttu trükki. Õpetatud Eesti Seltsis esitatud parandus- ja täiendusettepanekute põhjal muudeti käsikirja. Kreutzwald kirjutas juurde kaheksa lugu ja muutis eepose algusosa. Aastatel 1857-1861 avaldas Õpetatud Eesti Selts selle oma toimetistes teadusliku väljaandena koos saksakeelse tekstiga.

 

Esimene rahvaväljaanne ilmus tsensuurist pääsemise kaalutlustel Soomes Kuopios 1862. aastal. Alguses trükiti 1000 eksemplari, kuid esialgu levis tagasihoidlikult. Eepose populaarsus kasvas rahvusliku liikumise hoogustudes. Järgnesid kordustrükid, lühendatud väljaanded ja ümberjutustused. Kokku on eeposest ilmunud 20 trükki.

 

"Kalevipoja" illustreerimise mõte sai Eestis tuule tiibadesse pärast "Kalevala" ilmumise 75. aastapäeva pidustusi 1910, ent juba varem, 1903. aastal avaldas Gustav Suits ajakirjas "Linda" artikli "Kujutavast kunstis Eestis ja Kalevipoja piltidest", kus kutsus üles koguma raha illustreeritud rahvuseepose väljaandmiseks. Küsimus aktualiseerus uuesti Eesti Kirjanduse Seltsi koosolekuil aastail 1911–1913, mil korraldati võistlus parima illustraatori leidmiseks ning võistluse luhtudes otsustati anda tellimus Kristjan Rauale, kes lubas töö teostada nelja aasta jooksul. Poliitilised sündmused ning rahapuudus aga venitasid illustratsioonide valmimist. 1929. aastal ilmus August Roosilehe illustratsioonidega tagasihoidlik kooliväljaanne. 1933. pöördus Eesti Kirjanduse Selts uuesti sama palvega Raua poole ning aastatel 1933–1935 valmis enamus 21 illustratsioonist. Väljaande vinjetid, lehekülgede päisliistud ja initsiaalid telliti puugravüürimeistrilt Hando Mugastolt. Kristjan Raua illustratsioonidega "Kalevipoeg" ilmus 1935 Eesti raamatuaastal.

 

Näitust saab vaadata kuni 29. juunini.

 

 

 

3. saal: laste- ja noortekirjandus

 

Põnevust ei mingit kahtlust!

 

Laste- ja noortekirjanduse saalis on välja pandud suur valik erinevat põnevuskirjandust nii lastele kui noortele. 

 

 

Viljandi Linnagalerii (raamatukogu 3. korrus)

 

Tarrvi Laamann

Loodusnurk

07.06.-19.07.2017

 

Tarrvi Laamann on Eesti kunstnik, kes on tuntuks saanud eelkõige oma graafikaga (ksülograafia ja Moku hanga), mis evib hipilikku maailmaarmastust ja vabaduseiha. Laamanni iseloomustab ergas jõuline ning julge joonega laad, külluslikkus, mida mõjutusi võiks ehk otsapidi leida reggae-kultuurist, mida Ta Eestis (Bashment FM, Raadio 2) laiemale publikule tutvustanud on.

 

"Väljapanek "Loodusnurk" räägib rohkem loodusest, vähem inimesest, sest inimene pigem rikub loodust, kui hoiab. Mulle meeldib loodus." Nii tutvustab oma segatehnikas isikunäitust Tarrvi Laamann.

 

Näitust saab vaadata kuni 19. juulini.

 

 

Lisainfo:
Laineli Parrest, Sakala Keskuse ja Viljandi Linnagalerii näituste kuraator/galerist
e-post: laineli@sakalakeskus.eetelefon: 5901 8345

Viljandi Linnagalerii asub Viljandi Linnaraamatukogu kolmandal korrusel ning on avatud raamatukogu lahtiolekuaegadel. Galeriis toimuvad ka sündmused, mistõttu võib näituste külastamine olla lühiajaliselt raskendatud. Vabandame võimalike ebameeldivuste pärast. Vaadake jooksvat infot meie Fb lehelt: https://www.facebook.com/Viljandi-Linnagalerii-1621089384809617
Viljandi Linnagalerii on iga kuu viimasel reedel suletud.

 

Toimetaja: MARGE LIIVAKIVI-MININA