Näitused raamatukogus

11.12.19

Raamatukogu trepigalerii

 

Kõpu piirkonna rahvariided
18.–19. sajandist

 

Kõpu kihelkond oli Viljandimaa üks läänepoolsemaid kihelkondi, piirnedes põhjas Suure-Jaani, idas Viljandi ja Paistu ning lõunas Halliste kihelkonnaga. Läänepiir oli Kõpul ühine Pärnumaa Tori ja Saarde kihelkonnaga.

 

Kõput mainitakse ürikutes juba 1470. aastal, mil tunti Kõpu teed (Koppesche Weg). Riigimõis ehk folwark asutati Kõppu 1590. aastal. Kiriklikuks keskuseks kujunes Kõpu 17. sajandil, kui 1677. aastal ehitati siia abikirikuna esimene puukirik.

 

Etnograafiliselt kuulus Kõpu kihelkond koos Suure-Jaani, Kolga-Jaani, Pilistvere ja Põltsamaa kihelkonna ning Viljandi kihelkonna põhjavaldadega Põhja-Viljandimaa ehk Põhja-Sakala rühma.

 

Kõpu rahvarõivaste arengulugu seostub arhiivimaterjalide põhjal naaber-kihelkondade eeskujul valmistatud rahvarõivastega ja kohtadega, kus neid enam kanti või olid hoopis toodud väljastpoolt sisserännanud inimeste poolt.

 

Kõpu naise ülikonda kuulusid 19. sajandi keskel peenest linasest riidest särk, pikitriibuline seelik, põll, vöö, tanu, õlakate, kampsun, noorematel kohati liistik, pikk-kuub, kasukas, sukad ja kindad ning jalanõudena pastlad või kingad. Kõpu neiu kandis samasuguseid rõivaid, kuid ilma põlle ja tanuta. Pähe pani ta pidulikul puhul pärja.

 

Kõpu mehe rõivakomplekti kuulusid 19. sajandi keskpaiku valge linane särk, poolpikad linased või villased põlvpüksid, vatt, pikk-kuub, kasukas, villane vöö, sukad koos sukapaeltega, kindad, pastlad, suvise peakattena murumüts või kaapkübar ja talvisena kõrvik.

 

Näitus on sündinud Kõpu Naisseltsi ja Kaitseliidu Sakala Maleva Naiskodukaitse koostööprojektist. Projekt kestis kaks aastat ja selle käigus valmistasid naised omale Kõpu piirkonnale omased rahvarõivakomplektid. Piltidele on Viive Lehtla poolt jäädvustatud Kõpu rahvarõivaste näidised, mis on olemas Eesti Rahva Muuseumis ja Viljandi Muuseumis.

Kõpu Naisseltsi eestvedaja Viive Lehtla: "Projekti käigus tegime tihedat koostööd Viljandi Muuseumi etnograafiakogu kuraatori Tiina Jürgeniga, kes aitas ajastule kohased komplektid kokku komplekteerida. Naiskodukaitsja Eda Kivisild õpetas ja juhendas rahvarõivaste valmistamisel."

Lisaks fotodele on trepigaleriis asuvates vitriinides näha sokid ja kindad, mis on kootud Kõpu Naisseltsi liikmete poolt. Kinnastel on kasutatud Kõpule tüüpilist kindakirjamustrit.

 

Näituse juures on kasutatud Tiina Jürgeni artiklit "Kõpu rahvarõivad" Viljandi Muuseumi aastaraamatust 2007 (2008).

Näitusega saab tutvuda raamatukogu trepigaleriis kuni 30. detsembrini.

 

3. SAAL (laste- ja noortekirjandus, 2. korrus)

 

Parimad sõbrad, Pettson ja Findus

 

Pettson ja Findus on parimad sõbrad, nad teevad kõike koos.

Põnevaid tegevusi jätkub neil toas ja õues.

 

Näitust saab vaadata laste- ja noortekirjanduse saalis kuni 6. jaanuarini

 

 

Viljandi Linnagalerii (raamatukogu 3. korrus)

 

Lisainfo:
Laineli Parrest, Sakala Keskuse ja Viljandi Linnagalerii näituste kuraator/galerist
e-post: laineli@sakalakeskus.eetelefon: 5901 8345

Viljandi Linnagalerii asub Viljandi Linnaraamatukogu kolmandal korrusel ning on avatud raamatukogu lahtiolekuaegadel. Galeriis toimuvad ka sündmused, mistõttu võib näituste külastamine olla lühiajaliselt raskendatud. Vabandame võimalike ebameeldivuste pärast. Vaadake jooksvat infot meie Fb lehelt: https://www.facebook.com/Viljandi-Linnagalerii-1621089384809617
Viljandi Linnagalerii on iga kuu viimasel reedel suletud.

 

Toimetaja: MARGE LIIVAKIVI-MININA