Noorte omaloominguvõistlus

4.05.18

26. aprillil (2018) toimus Viljandi Linnaraamatukogus
21. Viljandimaa noorte omaloominguvõistluse lõpetamine. Võistluse parim proosaautor on Hannabel Kruusmäe, parim luuletaja on kolmandat aastat järjest Brenda Tarn.

 

Kuueteistkümnelt noorelt laekunud töid hindas 4-liikmeline žürii, kuhu kuulusid kultuuriajakirjanik Margus Haav,
Ugala dramaturg Liis Aedmaa,
võistluse kunagine laureaat ja praegune Endla teatri lavastaja Laura Jaanhold (end Mets) ja Viljandi Linnaraamatukogu esindas teenindusjuht Rene Vahtra.

 

Mingeid žanrilisi piiranguid võistlusel osalejatele ei seatud. Laureaate hinnati luules ja proosas eraldi. Parimate kirjutajate vahel jagati Eesti Kultuurkapitali preemiaid koguväärtuses 400 eurot ning Viljandimaa Omavalitsuste Liidu toel kinkekaarte. Eesti Vabariigi peoaasta puhul parimale Eestist ja kodanikuks olemise teemal kirjutanule määrati raamatukogu eripreemia. Lisaks said žüriiliikmed võimaluse endale meeldejäänud noori eraldi tunnustada. Omaloomingut said esitada 15-21 aastased Viljandimaa noored.

 

Kuidas kujunes tulemus?

Žüriiliikmete individuaalne hinnang võistlusele laekunud töödele saadeti korraldajale elektrooniliselt nende arvates enim võitu väärivaid tekste pingeritta seades. Eelarvamustevaba hinnangu saamiseks esitati tööd žüriile pseudonüümidega autoriseeritult. Žüriiliige Margus Haav taandas end Erik Ivar Haava (pseudonüümiga Valdysos) esitatud tööde hindamisest. Võistluse koordinaator summeeris žürii laekunud tulemused hinnates pingereas esikohale asetatud töid 3 punkti, teise koha töid 2 punkti, kolmanda koha töid 1 punkti ning esikolmikust välja jäänud kuid äramärgitud töid 0,5 punktiga.

 

Žürii üldised tähelepanekud sel aastal

Žürii hinnangul oli sel aastal proosa rohkem läbikomponeeritud ja sügavamõttelisem. Luule puhul kurvastas see, et paljud noored kirjutajad saatsid ainult ühe töö võistlusele, sest ühe töö põhjal on väga raske kirjutaja taseme kohta arvamust kujundada. Noortele pandi südamele, et tulevikus võib julgelt saata rohkem kirjutisi võistlusele.

 

Lõpuüritusel kõlanud soovitused kirjutajatele:

  • Proovige leida oma asja. Mis teemad on endale huvitavad?
  • Jälgida, et eeskujud ei hakkaks liigselt mõjutama.
  • Eesti keel peab kõlama nagu eesti keel. Lauseehitus!
  • Ära karda olla ebapopulaarne, sest pole ühte teemat, millest peab kirjutama. Sinu erinev sõnum võib vabalt olla järgmine populaarne.
  • Luule puhul kindlasti üle lugeda. Olla oma sõnades täpne.
  • Kujutatavad sündmused peavad enda jaoks olema lahti mõtestatud, et olulisest ei libisetaks üle.
  • Lugege vahel midagi sellist, mida te tavaliselt ei loe.
  • Loomingu puhul võib juhtuda, et kõigile ei meeldi. Sellest kui keegi teie loodud teost kritiseerib, ei ole vaja lasta end liigselt heidutada. Tuleb mõista, et inimesed ongi erinevad ja et ei kritiseerita teid isikuna vaid seda konkreetset teost kritiseerijast endast subjektiivsest arvamusest ja kogemustest lähtuvalt.

LAUREAADID LUULES

I koht   Brenda Tarn kogu luulebukett (11 p) – Eesti Kultuurkapitali preemia 150.- €.

Tekkinud on oma stiil. Luulebukett sisaldab nii tugevamaid kui nõrgemaid luuletusi, kuid Laura Jaanholdi hinnangul üks vähestest luuletajatest sel aastal, kel nii tugevalt välja kujunenud oma nägu ja huvitav stiil. Rene Vahtra hindas lisaks stiilile luuletaja head sõnakasutust ja huvitavat mõttearengut.

 

II - IV koht   Berit Tugi Hingeluuletuste popurrii, "Hingelaul" ja "Lootus on lollide lohutus?" (6,5 p) –

Rahva Raamatu kinkekaart 40.- €.

Meeldis väga oskus anda nappide ridadega edasi täpset emotsiooni ja mõtet. Soovitus vältida liiga keerulisi sõnu

 

Kristin Prits "Ma võtan ühe pokaali", „Ma tahan olla õhtu" ja "Mu kõrisõlm on kui litsimaja lift" (6 p) –

Rahva Raamatu kinkekaart 40.- €.

Laura Jaanhold hindas tooreid ja keeleliselt haaravaid kujundeid ning tugevat oma stiili. Samas tõi välja, et rütmiga tuleb veel tööd teha. Margus Haav hindas luuletaja puhul tervikut, mis oli sidus ning hea laenguga vaatamata mõndadele tehnilistele konarustele. Rene Vahtrale meeldis realistlikkus, inimlikkus ning raskemate teemade puhul käsitleda neid lihtsalt loetavalt.

 

Liine Palu "9.02.2018" (6 p.) – Rahva Raamatu kinkekaart 40.- €.

Aus ja toores hetkeemotsioon.

 

LAUREAADID PROOSAS

I koht   Hannabel Kruusmäe „Käsutäitja" (12 p) – Eesti Kultuurkapitali preemia 150.- €.

Laura Jaanholdi jaoks oli tegu väga tervikliku looga nii ideelt kui stiililt. Margus Haav lisas juurde, et tegu on arvestatava lühilooga ka sisult ja vormilt. Rene Vahtra hindas loo kaasahaaravust ja etteaimamatust, mis tõstis loo teistega võrreldes tugevalt esile. Liis Aedmaa hindas loo samuti väga põnevaks ja kaasahaaravaks, kuid konstruktiivse kriitikana lisas juurde, et lõpp langes pisut stiilist välja – kui lugu algas täpsete kirjeldustega, siis lõpus jäi järele vaid tegevus.

 

II koht   Liis Rull „kirsikoola ehk pildikesi ühest kujuteldavast reede õhtust"  (8 p) – Eesti Kultuurkapitali preemia 100.- €.

Margus Haav hindas loo realismi ja seda, et ajavaimu oli sees. Laura Jaanhold hindas loo omanäolise stiiliga tugevaks kirjutiseks, kus keelekasutus ja õigekirjaoskus tekitasid mõnusa lugemiselamuse. Liis Aedmaa oli nõus, et kirjutada noor autor oskab, kuid tema jaoks jäi lugu pisut katkendlikuks, ei olnud tervik. Rene Vahtra hindas kirjutaja sõnakasutusoskuse kõrval ka pildiloomisoskust, kuid tõdes, et lugedes kippus mõte rändama minema ning häiris liiga järsk lõpp.

 

III koht   Erik Ivar Haav „Puhka rahus, Aeschylos" (2,5 p) – Rahva Raamatu kinkekaart 40.- €.

Lugu eristus oma stiililt kõikidest teistest, oli koomiline ja lõbus.

 

EV100 ERIPREEMIA   

Berit Tugi proosapala "Minu Eesti" (1p) ja luuletuse "no mida Karksit" (4p) eest – Rahva Raamatu kinkekaart 20.- €.

„Minu Eesti" on huvitav, veidi eneseirooniline ja terav lühipala. Luuletus „no mida Karksit" paistis silma, kuna kõneles haldusreformist regionaalpoliitiliselt arvestaval ja emotsionaalselt liigutaval moel. Margus Haava üllatas rõõmsalt selline lähenemine.

 

Teised äramärgitud EV100 tööd

Kristin Prits proosatekst "Ma tahtsin kõneleda valgusest" (1p)

Laura Jaanholdi jaoks avas EV100 teemat kuidagi värskelt, mõjudes nagu sõjakiri õelt vennale. Väga täiskasvanulik ja huvitav vaatenurk. Julgelt teises suunas, kui enamik žüriiliikme jaoks natuke üle romantiseeritud palad. Hästi kirjutatud ja selge mõttega. Liis Aedmaa jaoks tekkis teksti lugemisega probleem, kuna teadis, et kirjutaja on noor inimene, kes pole sõda kogenud ja see äratas kriitiku endas.

 

Ergo-Steven Pruul´i luuletus "Luuletus Eestile" (2p)

Liis Aedmaa hindab luuletust puhtalt esimese rea ja kolmanda salmi pärast.

 

Margus Haava eripreemia

Heidi Kalaver „Deemonlikult võrgutav"

Suur kiitus julguse eest nii noorelt (korraldaja märkus: kirjutaja on alles 14-aastane ja laureaadikohtadele seetõttu ei kvalifitseerunud) suurt teksti kirjutada! Maht avaldas muljet, kuid meenutas liiga palju praegu ohtralt levivat fantaasia-kirjandust. Tegelaste sise-elu jäi avamata. Miks nad midagi teevad? Soovitus lugeda vanemat sorti vene või muud teistsugust ulmekirjandust.

 

Laura Jaanhold´i eripreemiad

Elo-Ayla Piir luuletus „Anna mulle andeks"

 

Greete Soha luuletus „Maskid" ja pealkirjastamata lühiproosa

Proosateksti juures on näha, et on kujunemas oma stiil. Soovitus sündmusi rohkem lahti kirjutada, jälgida oma kokku-lahku kirjutamist. Pisut palju on lääne mõjutust. Luule on rütmiliselt segadusseajav. Kindlasti edasi kirjutada!

 

Merli Mäevälja luuletus „kevade hääl"

Meeldis minimalism, täpsus. Kahju, et ainult üks luuletus

 

Võistlust toetasid Viljandimaa Omavalitsuste Liit, Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Kultuurkapital.

 

Teksti juures on kasutatud Keily Tammaru illustratsiooni Silm.

 

Veronika Raudsepp Linnupuu

projekti koordinaator

tel: 433 8660

e-mail: veronika.linnupuu@raamatukogu.viljandi.ee