Reedel, 9. märtsil kell 12.30 kohtuvad lugejatega
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali
2017. aasta nominendid Eva Koff, Vahur Afanasjev ja Aare Pilv.

 

Vestlust juhib Rebekka Lotman.

 

Aastapreemiate laureaadid kuulutatakse välja emakeelepäeval, 14. märtsil.

 

Kohtumine toimub raamatukogu 3. korruse galeriis.

Kõik huvilised on oodatud!

 

 

Eva Koffi romaanis „Sinine mägi" põimuvad 20. sajandi lõpu- ja alguskümnendid: 90ndad – peategelase, meditsiinitudengi Liisi üliõpilaspõlv, 20ndad – tema vanaema Elfi noorusaeg, Esimese ilmasõja eelne aeg – vanavanatädi Adele noorusaastad. Kolm noort naist, ja nende sõbrad-lähedased eluperioodil, mil tehakse elu suurimad ja tähtsamad valikud, leitakse oma tee ja kaaslased sel teel. 

Aga milline ka ei oleks aeg, millistel väljadel ka ei peetaks suuremad lahingud, kuhu ka ei oleks jõudnud teadus, ja mida ka ei suudaks arstid inimese ravimisel, inimese hing oma põhiolemuselt on ikka sama – igatseb õnne, armastust ja lähedust. 

Stiilitäpselt kirja pandud "Sinine mägi" suudab ellu äratada lähemad ja kaugemad ajad, sise- ja kahekõned 20ndate keeleuuendusest 90ndate kõnekeeleni. 

 

"Eva Koffi „Sinine mägi" pakub veenva vaate inimlikule lähedusele. Lugedes romaani tegelaste omavahelistest liginemistest ja eemaldumistest, kerkib silme ette köielkõnd, tasakaaluharjutus kahele, mida tuleb õppida käigu pealt – armastuses ei viida läbi õppusi. Läheduse mõistmine on ühtlasi lähedaste lõppematu mõistatamine, ikka jääb midagi üle või vajaka. Ent samas võib Koffi romaan viia mõttele, et isegi kui armastuses pole täielik tasakaal võimalik, võib vääratades avaneda uus suund, kaaluta olekus selguda asjade tegelik kaal." Jan Kaus 

 

Eva Koff (sündinud 1973) on kirjutanud mitmeid näidendeid ja lasteraamatuid. 

„Sinine mägi" on tema esimene romaan. Teos pälvis Eesti Kirjanike Liidu 2017. aasta romaanivõistlusel teise koha.

 

 

 

Saagalik romaan "Serafima ja Bogdan" jälgib Peipsiveere külaelu arengut II maailmasõja lõpust Nõukogude Liidu kokkuvarisemiseni. Teose keskne teema on vastutuse võtmine enda elu eest. Peipsiveere vanausulised, kes elasid jumala hirmus ja armus, kaotavad Nõukogude võimu ajal moraalse pinna. Paljude jaoks saabub maailma lõpp. Etnograafiliselt tõetruul taustal rullub lahti ühtaegu traagiline ja koomiline lugu põlvkonnast põlvkonda kestvast kättemaksust. Värvikate külainimeste elufilosoofia avamine põimub kriminaalfilmilikult köitva tegevustikuga, vanatestamentlik õõv rahvaliku huumoriga, dokumentaalsus maagilise realismiga. Just sellist panoraamse haardega romaani on Eestis mitu kümnendit oodatud. 

 

Teos saavutas Eesti Kirjanike Liidu 2017. aasta romaanivõistlusel esikoha.

 

 

 

Autor käsitleb selles kogus teemat, mis on talle olnud juba kaua aega möödapääsmatult oluline: mineviku jäljed olevikus ja mälu poeetika. Aga mitte ainult: mälu mitte vaid ei mäleta ega unusta, vaid ka luuletab, muudab kunagise argisuse poeetiliseks, annab toimunule suurema sügavuse, mingi kummalise unenäolise kombatavuse. Mäletamise, argisuse poetiseerimise poolest sobib "Kui vihm saab läbi" lugemiseks igaühele, aga vormilised katsetused, käiguvahetused ja temaatilised pöörded muudavad selle kohustuslikuks kõikidele luulegurmaanidele.

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia ja nominent 2017  

 

Aare Pilv (sündinud 1976 Viljandis) on eesti luuletaja ja kirjandusteadlane.

Aare Pilv on lõpetanud Köleri-nimelise Viljandi 4. Keskkooli ning õppinud Tartu Ülikoolis eesti kirjandust, teatriteadust, semiootikat ning on Tartu ülikooli doktorant. Pilv on tegev kirjandusteaduse alal, uurimisvaldkonnaks autometatekstuaalsus, eesti luule ja Madis Kõivu looming.

Aare Pilv töötab Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse teadurina ning kuulub Eesti Kirjanike Liitu, ühendusse Erakkond ja üliõpilasseltsi Veljesto.