Uudised ja teated

« Tagasi

Raamatukogus saab vaadata aksessuaaride näitust

Kogutakse marke, raha, võlakirju, raamatuid, postkaarte, kuulsuste isiklikke asju, maale, tikutoosietikette, autosid ja muid kollektsionäärile põnevaid esemeid.

 

Kotte, muhve, vöid, kübaraid, kindaid ja kraesid nimetatakse aksessuaarideks, mis kuuluvad rõivastuse juurde. Peale selle väljendavad nad hetkemoodi, kandja maitset, staatust või klassikuuluvust, või isegi huumorimeelt. Sel näitusel on põhiliselt Hiinas toodetud kotid, kuigi disainitud Euroopas või Ameerikas või Aasias. 

 

Väiksemate kottide kasutajad on naised. Sellepärast on nende peo- või teatrikotid fantaasiarikkalt kaunistatud ja mitmekülgselt vormitud. Käekoti eellane arenes välja 14. sajandi käsitööpaunakesest. Varem kanti vajalikke asjakesi kettide või nöörikestega vööl, peidetuna seelikuvoltidesse. Täna teadaolevalt kõrgeim hind, mis on makstud teemantidega kaunistatud Birkini koti eest oksjonil 2005. aastal on ligikaudu 65 000 USA dollarit.

 

Hetkel kõige trendikamateks brändideks tituleeritakse sellised nimed nagu Hermes, Prada, Louis Vuitton, Gucci, Coach, Fendi, Prada, Marc Jacobs, Christian Dior, Valentino, Chloe and Givenchy, Chanel, Michael Kors jt.

 

Raamatukogu ilu- ja teabekirjanduse saalis saab maikuu jooksul heita pilku kümnetele 20. sajandil valmistatud väiksematele aksessuaaridele: ridikülidele, kosmeetika-, kaela-, selja- ja rahakottidele. On väljas ka paar kindaid ja roosa peaehe. Kotikesed on valmistatud kõikvõimalikest materjalidest nagu naturaalne- ja kunstsiid, naturaalne ja kunstnahk, lina, õlg, plastmass, paber, pärlid, suled jne. Kotid on tööstuslikult toodetud või käsitööna erinevates riikides valmistatud. Soetatud on need poodidest „USA Today", „Sõbralt sõbrale", Taaskasutuskeskusest, ostetud ka muudest kauplustest või saadud kingitustena.

 

Siinne väljapanek kuulub Keila elanikule Sirje Kriisale, kes ka ise nahakunstnikuna valmistas aastail 1980-1990 käsitsi palju nahkkotte, vöid ja kraesid. Ühte nahkkraed saab ka vitriinis näha. 

 

Näitust saab vaadata raamatukogu ilu- ja teabekirjanduse saalis kuni 31. maini