Näitused raamatukogus

21.07.17

 

2. saal: ilu- ja teabekirjandus

 

Eesti rahva eepos

Kalevipoeg 155

 

19. sajandi alguse rahvusliku liikumise tõusulainel leidsid rahvavalgustajad, et Eesti maarahva rahvuslikku eneseteadvust aitaks turgutada teiste rahvastega võrdväärne kangelaseepos. 

 

1839 tegi Friedrich Robert Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekande Kalevipoja-muistenditest. Rahvasuust pärinevad proosavormis hiiumuistendid pidid saama kangelasloo peamiseks aineks. Faehlmanni töö jäi aga kehva tervise tõttu pooleli.

 

Pärast Faehlmanni surma 1850 jätkas Õpetatud Eesti Seltsi palvel tööd eeposega Virumaalt pärit ja Tartu Ülikoolis õppinud

Võru linnaarst Friedrich Reinhold Kreutzwald, kes tundis hästi rahvaluulet, sealhulgas regivärssi. Kreutzwald kogus lisamaterjali ja asus "Kalevipoja" lugusid esialgu proosavormis kirja panema. Pärast soomlaste "Kalevala" saksakeelse tõlkega tutvumist otsustas ta aga regivärsilise vormi kasuks.

 

"Kalevipoja" 12 loost koosnev algredaktsioon (tuntud ka kui "Alg-Kalevipoeg") valmis 1853, kuid mis ei pääsenud tsensuuri takistuste tõttu trükki. Õpetatud Eesti Seltsis esitatud parandus- ja täiendusettepanekute põhjal muudeti käsikirja. Kreutzwald kirjutas juurde kaheksa lugu ja muutis eepose algusosa. Aastatel 1857-1861 avaldas Õpetatud Eesti Selts selle oma toimetistes teadusliku väljaandena koos saksakeelse tekstiga.

 

Esimene rahvaväljaanne ilmus tsensuurist pääsemise kaalutlustel Soomes Kuopios 1862. aastal. Alguses trükiti 1000 eksemplari, kuid esialgu levis tagasihoidlikult. Eepose populaarsus kasvas rahvusliku liikumise hoogustudes. Järgnesid kordustrükid, lühendatud väljaanded ja ümberjutustused. Kokku on eeposest ilmunud 20 trükki.

 

"Kalevipoja" illustreerimise mõte sai Eestis tuule tiibadesse pärast "Kalevala" ilmumise 75. aastapäeva pidustusi 1910, ent juba varem, 1903. aastal avaldas Gustav Suits ajakirjas "Linda" artikli "Kujutavast kunstis Eestis ja Kalevipoja piltidest", kus kutsus üles koguma raha illustreeritud rahvuseepose väljaandmiseks. Küsimus aktualiseerus uuesti Eesti Kirjanduse Seltsi koosolekuil aastail 1911–1913, mil korraldati võistlus parima illustraatori leidmiseks ning võistluse luhtudes otsustati anda tellimus Kristjan Rauale, kes lubas töö teostada nelja aasta jooksul. Poliitilised sündmused ning rahapuudus aga venitasid illustratsioonide valmimist. 1929. aastal ilmus August Roosilehe illustratsioonidega tagasihoidlik kooliväljaanne. 1933. pöördus Eesti Kirjanduse Selts uuesti sama palvega Raua poole ning aastatel 1933–1935 valmis enamus 21 illustratsioonist. Väljaande vinjetid, lehekülgede päisliistud ja initsiaalid telliti puugravüürimeistrilt Hando Mugastolt. Kristjan Raua illustratsioonidega "Kalevipoeg" ilmus 1935 Eesti raamatuaastal.

 

 

 

3. saal: laste- ja noortekirjandus

 

Suvelugemine

 

Laste- ja noortekirjanduse saali väljapanekust leiab igaüks midagi huvitavat, mida tahaks suvel kindlasti läbi lugeda.

Toredaid lugemiselamusi! 

 

 

Viljandi Linnagalerii (raamatukogu 3. korrus)

 

Haapsalu Graafilise Disaini Festivali näitus

EESTI KULTUURIPLAKAT 2017
20.07 – 16.08

 

Viljandi Linnagaleriis esitleb HGDF konkurss-näitust "EESTI KULTUURIPLAKAT 2017″, mis tutvustab kodumaiste eri kool- ja põlvkondadest plakatimeistrite viimase kahe aasta tipploomingut ja annab ülevaate Eesti plakati põnevast hetkeseisust.

 

Konkursile saabus žüriile hindamiseks rekordiliselt 286 reaalset kultuurisündmuste tarbeks kujundatud plakatit, näitusekollektsiooni valiti karmi žürii otsusel 82 teost 58 autorilt. Žürii hinnangul on plakatikunst meil küll lokaalne, aga absoluutselt konkurentsivõimeline, tehniliselt huvitav ja pädev ning edukalt purjetav ka maailma plakatitrendide laines.

 

Eraldi on välja toodud konkursi "10 parimat kultuuriplakatit 2017″ laureaatide teosed.
Näituse koostas HGDF kuraator ja korraldaja Marko Kekishev.

 

Näitus on avatud kuni 16. augustini!

 

Lisainfo:
Laineli Parrest, Sakala Keskuse ja Viljandi Linnagalerii näituste kuraator/galerist
e-post: laineli@sakalakeskus.eetelefon: 5901 8345

Viljandi Linnagalerii asub Viljandi Linnaraamatukogu kolmandal korrusel ning on avatud raamatukogu lahtiolekuaegadel. Galeriis toimuvad ka sündmused, mistõttu võib näituste külastamine olla lühiajaliselt raskendatud. Vabandame võimalike ebameeldivuste pärast. Vaadake jooksvat infot meie Fb lehelt: https://www.facebook.com/Viljandi-Linnagalerii-1621089384809617
Viljandi Linnagalerii on iga kuu viimasel reedel suletud.

 

Toimetaja: MARGE LIIVAKIVI-MININA