1. saal : perioodika (1. korrus)

 

Juubilarid Jaan Rieti fotodel

 

Märtsis 145 aastat tagasi sündis paljusid omaaegseid kultuuri- ja ühiskonnaelu tegelasi pildistanud

Viljandi meisterfotograaf Jaan Riet.

 

Avamaks Viljandi meisterfotograafi kunsti ja piltide taga peituvaid eluteid lõi Viljandi Linnaraamatukogu 2013. aastal näituse „Viljandlased Jaan Rieti fotodel", mille kaudu näidati kolmkümmend seitset J. Rieti fotol olevat Viljandiga otseselt või kaudselt seotud suurkujusid. Käesolevaga toome uuesti tutvumiseks selle osa näitusest, mis tutvustab tänavu juubelit pidavaid inimesi.

 

Kuraator: Veronika Raudsepp Linnupuu

Kujundus ja vormistamine: Mati Roosalu, Maksifoto OÜ

Näituse korraldaja: Viljandi Linnaraamatukogu koostöös Viljandi Muuseumiga

Näituse valmimine sai teoks tänu Viljandi Linnavalitsuse toetusele

 

Näitusega saab tutvuda raamatukogu 1. korrusel.

 

 

4. saal : teabekirjandus (3. korrus)

Vabaduse kroonik Albert Kivikas 120 :
Mees, kes kirjutas ainult neist asjust, mida ise hästi tundis

 

Eesti kirjanik ja ajakirjanik Albert Kivikas sündis Suure-Jaani alevikus 18. jaanuaril 1898. aastal teenijatüdruk Anu Kivikase teise pojana. Ta on tänapäeval tuntud eelkõige Vabadussõja-teemalise romaani „Nimed marmortahvlil" autorina.

 

Kivikas olevat kunagi öelnud, et kirjutab ainult neist asjust, mida ise hästi tunneb. Luuletusi, miniatuure ja jutte kirjutama hakkas Kivikas varakult. Kirjanikul on kolm ainevaldkonda, mida ta korduvalt läbi kirjutas. Esiteks Põhja-Viljandimaa külaelu XX sajandi algul („Sookaelad", „Jüripäev", „Jaanipäev", „Mihklipäev", „Karuskose", „Tulililled"), teiseks Vabadussõda („Verimust", „Ristimine tulega", „Punane ja valge", „Nimed marmortahvlil I") ja Tartu kultuurielu 1920-ndate aastate algul („Maha lüüriline shokolaad! ", „Vekslivõltsija", „Nimed marmortahvlil" II—IV). Ainult viimane romaan „Kodukäija" (1963) toob juurde uue probleemide ja motiivide ringi.

 

Albert Kivikast on peetud eesti uusrealismi rajajaks. Oskar Kruusi hinnangul näitab Kivikase erakordselt pikaaegne kõikumine eri stiililaadide vahel, et ta teadlikult ei pürginud realismi uuendajaks. Ka oli kirjanikul üpris vähe ning juhuslikke teadmisi kirjandusteooriast, sest ta haridus oli jäänud lünklikuks ja poolikuks. Rindelt Tartusse tagasi saabunud, jäi Kivikas edasi sõjaväelaseks, ning kasarmuelu oli samuti takistavaks teguriks haridusteel. 1920. aastal astus Kivikas küll Tartu ülikooli ajalugu ja eesti filoloogiat õppima, kuid needki õpingud katkesid juba algusjärgus. Aastail 1922—1923 Berliinis ajakirju Odamees ja Aeg toimetades võis küll Kivikal jääda rohkem aega kirjandusalaste teadmiste kogumiseks, kuid tal ei jätkunud sihikindlust, et asuda oma haridust süstemaatiliselt täiendama, nagu tegi seda Johannes Semper Berliini ülikoolis õppides.

 

Albert Kivikas lahkus koos perekonnaga Eestist 1944. Algul elasid nad Soome pealinnas Helsingis, siis suundusid edasi Rootsi. Esimesed nädalad Rootsis veetis kirjanik Gimo laagris. Järgnes periood, mil tuli teha rasket füüsilist tööd. Algul töötas ta Älmebodas Smålandis tee-ehitusel ja turbarabas, seejärel Rydali puuvillariide tehases. Viimasele ametikohale jäi Kivikas tööle aastani 1949, mil ta kolis Lundi.

Albert Kivikas suri 19. mail 1978 80-aastasena Lundis. Tema põrm maeti Tallinna Metsakalmistule 6. oktoobril 1990.

 

Vaata virtuaalnäitust "Albert Kivikas 120" siin...

 

Näitusega saab tutvuda raamatukogu teabekirjanduse saalis (3. korrus)

 

 

Viljandi Linnagalerii (raamatukogu 3. korrus)

 

Lisainfo:
Laineli Parrest, Sakala Keskuse ja Viljandi Linnagalerii näituste kuraator/galerist
e-post: laineli@sakalakeskus.ee, telefon: 5901 8345

Viljandi Linnagalerii asub Viljandi Linnaraamatukogu kolmandal korrusel ning on avatud raamatukogu lahtiolekuaegadel. Galeriis toimuvad ka sündmused, mistõttu võib näituste külastamine olla lühiajaliselt raskendatud. Vabandame võimalike ebameeldivuste pärast. Vaadake jooksvat infot meie Fb lehelt: https://www.facebook.com/Viljandi-Linnagalerii-1621089384809617
Viljandi Linnagalerii on iga kuu viimasel reedel suletud.