Näitused raamatukogus

2.12.22

Raamatukogu trepigalerii

PÄEVINÄINUD PEEGLID

Kord panin ühe peegli juures tähele, et selle keskosa oli – ilmselt niiskuse tõttu – kahjustada saanud ning peegelpinnale olid tekkinud omamoodi mõrakobarad. Justnagu kortsud vanal inimesel, kes on palju näinud. Siinsed fotod vanematest eesti peeglitest on valminud peamiselt kahe viimase aasta jooksul. Valiku aluseks pole olnud peegli ainukordsus ega aastakäik, vaid see, et peegel kuuluks majapidamisse juba aastakümneid, oleks selle loomulik osa. Oluline oli ka dokumentaalsus – ükski pilt pole lavastatud, ühtki detaili pole muudetud – kõik oli nii nagu oli, ja ehk on samamoodi ka tänasel päeval?

Peeglite pildistamine on üheks verstapostiks teel, mida nimetaksin kohakogumiseks. See, et ka kõige tavalisemate ning silmatorkamatute asjade ja nähtuste puhul saab nende järjepideval vaatlemisel luua üldistuse, mis iseloomustab mistahes inimest, rahvust, kultuuri – nii võiks kokku võtta kohakogumise tähenduse. Fotoaparaat annab selleks suurepärase võimaluse. Tegemist on minu teise personaalnäitusega (esimene, "Kast ja post ehk Eesti postkast", fotonäitus Eesti postkastidest, toimus Raevangla Fotomuuseumi fotokeldris Lee 2004. aasta jaanuaris). Võib öelda, et seekord olen õuest tuppa astunud – postkasti juurest tavaeestlase elu- või magamistuppa. Ning ka sauna ja mõnda mahajäätud majja.

Autorist:
Andres Tarto (s. 1975): õppinud reklaami ja meediat, tegev reklaami- ning aerofotograafia alal (www.taevapiltnik.ee)

Näitust saab vaadata raamatukogu trepigaleriis kuni 29. detsembrini

 

2. SAAL: ilu- ja teabekirjandus

 

Looduse nõud ja jõud.
Inimene ja loodus algupärases eesti kooliõpikus

 

Eesti Rahvusraamatukogu harulduste ja vanaraamatute kogu põhjal valminud installatsioon ühendab keskkonnateadliku mõtteviisi ja looduse 19. sajandi elutarkuste ja õpetustega. Installatsiooni aluseks on Carl Robert Jakobsoni, Ado Grenzsteini ja Juhan Kunderi toona kirjutatud kooliõpikud. Arusaam loodusest ja keskkonnahoiust, mis enam kui sada aastat tagasi kirjutatud õpikutest vastu vaatab, on mõjus ja aktuaalne ka tänapäevase kliima- ja keskkonnakriisi kontekstis.

Installatsiooni saadab töövihik-trükis "Ühe puu jutuajamine raamatukogu külastajaga", mis sisaldab nuputamisülesandeid, aruteluküsimusi ja paeluvaid lugusid kooliõpikute autoritelt, mille kaudu kogemuslikult mõista ja tunnetada looduse ja keskkonnahoiu tähendust 19. sajandi klassiruumis. Installatsiooniga on eriti oodatud tutvuma kõik põhikooli- ja gümnaasiumiõpilased nii iseseisvalt kui õpetaja juhendamisel.

Installatsiooni idee autorid ja teostajad on rahvusraamatukogu humanitaaria ja kunstide nõunik Rene Mäe ja graafiline disainer Maria Muuk, arhitektuurse lahenduse autorid Kaarel Kuusk ja Päär Keedus, originaalillustratsioonide autor Mark Antonius Puhkan, tootja Valge Kuup ja trükimaterjalid on valminud koostöös trükikojaga Labora. Projekti on toetanud Räpina paberivabrik.

Installatsioon "Looduse nõud ja jõud. Inimene ja loodus algupärases eesti kooliõpikus" kuulub raamatukogude aasta programmi.

Eesti Rahvusraamatukogu rändinstallatsiooniga saab tutvuda
raamatukogu ilu- ja teabekirjanduse saalis kuni 10. detsembrini. 

 

 

Raamatukogu trepigalerii klaasvitriinid

Raamatukoguhoidjate
kaisukarude näitus 

"Karud saavad aru" 

Vaatamata oma kiskjalikule loomusele on karust mänguasjade maailmas saanud hella loomuga pehmekarvaline kaaslane ja armas sõber. Kas pole hämmastav?! 

27. oktoobril tähistatakse üle maailma kaisukarude 120. juubelit ja armastatud mänguasja kõrgeealisuse saladuse taga on kaks lugu. 

Kui veel 19. sajandi lõpul toodeti laste jaoks päris metsakarudele sarnanevaid mänguasju, siis meile tuttavlikuma välimusega kaisukaru sündis Margarete Steiffi pereettevõttes Saksamaal. Nimelt kujundas Margarete vennapoeg Richard Steiff 1902. aasta oktoobris esimese liigutavate käppadega ja pehmest materjalist mängukaru. 

Sama aastanumbri sisse jääb ka teine lugu, mis on seotud kaisukaru ingliskeelse nimega Teddy-bear. 1902. a novembris läks tolleaegne Ameerika Ühendriikide president Theodore Roosevelt (hellitusnimega Teddy) jahile. Tema abilistel õnnestus kinni püüda suur must karu, kelle nad lõid uimaseks ja sidusid puu külge, et president saaks looma hõlpsasti maha lasta. Roosevelt keeldus niisugusest teost. 16. novembril ilmus tema karujahist karikatuur Washington Postis. Sealtmaalt läks lahti tõeline karuhullus ja õige pea jõudsid mõmmikud mänguasjadena ka müügilettidele. Neid kaisukaid hakati nimetama Roosevelti järgi Teddy-karudeks. 27. oktoobril, Roosevelti sünnikuupäeval on põhjust aga oma karu taas kaissu võtta ja tähtsa päeva puhul soojemaid tänumõtteid mõelda. 

Vitriininäitusel "Karud saavad aru" saate tuttavaks meie raamatukoguhoidjate mängukarude ja nende lugudega. Lisaks on välja pandud omakeskis läbiviidud karuraamatute edetabel ehk mesine viisik. 

siinsed karutarkused on kirja pandud Tartu Mänguasjamuuseumi kodulehelt ja Tiia Toometi raamatust "Suur karuraamat" /

Karunäitust saab raamatukogus uurida kuni 29. detsembrini. 

 

 

Viljandi Linnagalerii (raamatukogu 3. korrus)

Lisainfo näituste kuraator-galeristid:
Helen Piir
+372 534 75897, helen.piir@sakalakeskus.ee

Lisann Raid
+372 553 8991, lisann.raid@sakalakeskus.ee

Viljandi Linnagalerii asub Viljandi Linnaraamatukogu kolmandal korrusel ning on avatud raamatukogu lahtiolekuaegadel. Galeriis toimuvad ka sündmused, mistõttu võib näituste külastamine olla lühiajaliselt raskendatud. Vabandame võimalike ebameeldivuste pärast.

Vaadake jooksvat infot meie Fb lehelt: https://www.facebook.com/Viljandi-Linnagalerii-1621089384809617
Viljandi Linnagalerii on iga kuu viimasel reedel suletud.