2. SAAL: ilu- ja teabekirjandus

 

Eesti Raamatu Aasta näitus

"500 aastat eestikeelseid raamatuid"

 

Raamatuaasta näitus „500 aastat eestikeelseid raamatuid" annab ülevaate eestikeelse raamatu loost, selgitab raamatuaasta tähendust ning tutvustab, kuidas eestikeelse raamatu ja raamatukultuuri tähtpäevi on varasemalt tähistatud.

Näituse koostaja on Eesti Kirjandusmuuseum, kasutatud on ka Rahvusraamatukogu materjale.

Aastal 2025 möödub 500 aastat esimese teadaoleva eestikeelse raamatu mainimisest ja seetõttu tähistamegi Eesti Raamatu Aastat eesti kirjanduse päevast emakeelepäevani ehk 30. jaanuarist 2025 kuni 14. märtsini 2026. Raamatuaasta programm sünnib paljude asutuste ja organisatsioonide koostöös, mida suunab 2024. aasta veebruaris moodustatud Eesti Raamatu Aasta peakomitee ning keskseks koordineerijaks on Eesti Kirjanduse Selts.

Eesti Raamatu Aasta patroon on Eesti Vabariigi president Alar Karis ning raamatuaasta kannab Hando Runneli luuletusest pärinevat motot „Rahvas algab raamatust".

Kui varem peeti vanimaks eestikeelseks trükiseks 1535. aastal trükitud Wanradt-Koelli katekismust, siis juba 20. sajandi teisel poolel saadi teadlikuks 10 aastat varasemast daatumist, nimelt mainiti 1525. aasta ajaloodokumentides Lübecki rae otsust arestida vaat, milles sisaldus teiste seas eesti- ja lätikeelseid trükiseid. Meieni jõudnud teadetes on juttu ka ettepanekust vaat põletada, niisiis saime esimesest eestikeelsest raamatust teada selle võimaliku hävitamise kaudu.

„Eesti rahvas on võrsunud raamatust ja kirjakeelest. Eestlaste kirjaoskus oli juba 19. sajandil üle 90 protsendi, kirjainimesed olid nii meie rahvuse kui ka identiteedi loojad, samuti laulupeo traditsiooni eestvõtjad. Seetõttu on Eesti Raamatu 500. sünnipäev meie rahvale ja riigile märgiline ja oluline verstapost," ütles Vabariigi President Alar Karis raamatuaasta patrooniks asudes 2024. aasta juunis.

Näitust „500 aastat eestikeelseid raamatuid" saab vaadata
raamatukogu ilu- ja teabekirjanduse saalis kuni 27. veebruarini 2025.

 

 

 

Raamatukogu trepigalerii 

 

Mõõdistuspraks

 

„Mõõdistuspraks" on killuke Eesti maa-arhitektuuri ühe erilisima nähtuse – rehemaja – loost tänasel päeval. Näituse eesmärk on tuua vaataja ette paremik Eesti Kunstiakadeemia ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia suviste praktikate käigus valminud etnograafilistest ülesmõõtmisjoonistest. 

Erineva stiiliga, kohati äärmiselt filigraansed joonised on valminud aastatel 2007-2012 Harju-, Hiiu-, Saare-, Ida-Viru-, Pärnu-, ja Raplamaal ning Kihnu saarel. Jooniseid täiendavad välitöödel tehtud fotod ja väljavõtted tudengite välitööpäevikutest.

Näitus räägib hoonete mõõdistamisest ning käsitsi üles joonistamisest, annab aga aimu ka nimetatud piirkondade ehituspärandist. Välitööpäevikutest nopitud tsitaadid annavad ülevaate praktika igapäevast: tööprotsessist, eluolust, majaomanikest, kellega kohtutakse ning nii headest kui ka halvematest üllatustest.

 

Koostajad: Joosep Metslang, Kadi Karine
Kujundaja: Kadi Karine
SA Eesti Vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri keskuse rändnäitus

Näitusega saab tutvuda raamatukogu trepigaleriis kuni 30. jaanuarini.

 

 

 

Viljandi Linnagalerii (raamatukogu 3. korrus)