Näitused

15.08.14

Maailm on lähedal Ameerika

 

8. oktoober - 16. november 2013

Ameerika Teabepunkt

 

"MAAILM ON LÄHEDAL: AMEERIKA"

 

Raamatute väljapanek tutvustab Ameerika-teemalist reisikirjandust nii eesti kui inglise keeles.

 

Tänapäeval on ka kauged maad tõepoolest lähedal ja paljud eestlased on reisinud, elanud või töötanud Ameerikas. Neist mitmed on oma elamused ja kogemused ka raamatutesse kirja pannud. 

 

Samuti leidub nii laenutusosakonnas kui Ameerika teabepunktis mitmeid häid reisijuhte neile, kes uusi paiku Ameerikasse alles avastama lähevad.

 

Maailm on lähedal Ameerika

 

 

2.-23. mai 2013

USA SAATKONNA RÄNDNÄITUS 

 

USA saatkonna rändnäitust

"Biodiversity = Bioloogiline mitmekesisus" saab vaadata raamatukogu trepihallis kuni 23. maini.

 

Meie maailm on täis kauneid ja kummalisi imesid.

 

Taimed ja loomad, mikroobid, bakterid ja seened täidavad kõik vähegi mõeldavad sopid maailmas – mäetippudest kuni ookeanisügavusteni, lopsakast kuumast ja niiskest troopikast kuni viljatute jäiste poolusteni – kõik kohad, kus neil lastakse häirimatult eksisteerida.

Mitmekesisus valitseb kõikjal. Kuid see on hakanud kiiresti hääbuma. Loendamatu arv liike on juba jäädavalt kadunud, ülejäänutest suurt osa ohustab väljasuremine. Kui meie, inimesed, ei muuda oma suhtumist meie planeeti, võib pisut enam kui ühe inimpõlve jooksul hävida veerand kuni pool praegu eksisteerivatest liikidest.

 

Maailma ajaloost on teada teisigi massilisi liikide väljasuremisi – neid on ette tulnud vähemalt viiel korral. Kuid kõigi nende taga olid loodusjõud, näiteks liustiku edasitung, vulkaanipursked või meteoori mõju. Nendest toibumiseks kulus peaaegu 10–25 miljonit aastat. Praeguse väljasuremislaine põhjuseks on aga ühe liigi – inimese – tegevus. Enne inimkonda oli maailm kaetud sadade tuhandete looduslike elupaikadega, milles olid miljonite aastate jooksul välja kujunenud keerukad ja üksteisest sõltuvad ökosüsteemid. Meie aga täidame need mitmekesised asupaigad kiiresti ja armutult oma maailmaga – külade ja linnade, tehaste ja taludega – ja jätame teised liigid oma elukohast ilma. Ja mitte ükski veel puutumata jäänud maailmanurk ei ole meie tsivilisatsiooni tegevuse kõrvalmõjude eest kaitstud.

 

Kõige hullem on aga ruumipuudus.

Paljudel liikidel ja ökosüsteemidel hakkab ellujäämiseks vajalikku ruumi lihtsalt väheks jääma. Et inimkond kasvab ja järjest rohkem maad muudetakse inimestele elukõlbulikuks, on paratamatu, et oma looduslikust asupaigast sõltuvad liikide kooslused kahanevad ning paljud liigid surevad välja. Inimestele on praegu teada umbkaudu 1,5 miljonit liiki, kuid teadlased usuvad, et tegelik arv on praeguse seisuga kokku ligi 14 miljonit, võib-olla isegi 80–100 miljonit. Nende tundmaõppimise aeg hakkab otsa saama.

 

Maailma looduskaitse liidu World Conservation Union hinnangute kohaselt on umbes neljandik maailma imetajatest ja enam kui kümnendik praegu alles olevatest lindudest väga suures väljasuremise ohus. Hädaohus on viiendik kõikidest roomajaliikidest, neljandik kahepaiksetest ja kolmandik kaladest. Umbes kaheksandik maailma õistaimedest on teel väljasuremisele. Need näitajad hõlmavad vaid suuremaid liike, mida me tunneme suhteliselt hästi. Miljonid teised liigid võivad hävida enne, kui inimene nende olemasolust üldse teadagi saab, ja enne, kui saab selgeks nende olulisus elukeskkonnale tervikuna.

 

Meie planeedi erakordne, peaaegu veel avastamata bioloogiline mitmekesisus on kahanemas. See ei toimu mitte sellepärast, et me oleme teinud teadliku otsuse lasta sel sündida, vaid seetõttu, et me ei ole seda piisavalt hästi mõistnud hoida. Harvardi ülikooli bioloogi Edward O. Wilsoni sõnul „on tegemist rumalusega, mida meie järeletulijad meile ilmselt andeks ei anna".

 

 

Näitusest "Biodiversity"