7.

Lossi 13

Viljandi Muuseum teab rääkida: 

Viljandi kunagise Suurturu ääres paiknenud ärihoone on pärit juba 18. sajandist. Põhjalikud ümberehitused jäävad 19. sajandi keskpaika. 1923–1925 asus siin Kaubamaja Merkantor, aastatel 1915–1940 Perlmanni kauplus. Maja hoovis on säilinud 18. sajandist pärit ait, mis on ainus omataoline Eesti linnades. Selle kõrval asub keskaegne kaev.

Foto: Gert Kiiler

 

Õudus Lossi tänaval
Oskar Vares, 10-aastane

 

Ühes hirmsas majas, mis asus Viljandis Lossi tänaval, elas kummitus nimega Henri. Tegelikult maja polegi nii hirmus, aga õudust tekitasid maja number 13 ja pisikene ümmargune katuseaken. Maja on üle 200 aasta vana, aga kummitus Henri asus sinna elama alles 100 aastat tagasi. Enne seda elas ta maal mahajäetud majas, kus oli väga igav.

Ta kolis linna, kus oleks rohkem inimesi, keda hirmutada. Lossi 13 oli juhuslikult kummitustevaba ja sinna oli värskelt elekter pandud. Talle hakkas lampide kustutamine ja vilgutamine väga meeldima. Henrile tegi väga nalja, kui inimesed kartma hakkasid ja majast välja jooksid. Päeval kui päike paistis ja oli valge, armastas Henri ümmargusest katuseaknast välja vaadata. Ta nägi sealt purskkaevu, kus oli poiss kalaga. Öösiti vilkus tuli katuseaknas, seda tegi Henri. Inimesed kartsid pimedal ajal majast mööduda. Eriti hirmus oli 13 ja reede, sest siis oli ebaõnne päev ja elekter võis terveks päevaks ja ööks ära kaduda. Henri elab seal senikaua, kuni majaelanikel on elektriarved tasutud ja ta saab lõbutseda.

 

Logo ja illustratsioon: Maari Soekov