I-IV koht
I koht Brenda Tarn luuletused
II-IV koht
Berit Tugi Hingeluuletuste popurrii, "Hingelaul" ja "Lootus on lollide lohutus?"
Kristin Prits "Ma võtan ühe pokaali", „Ma tahan olla õhtu" ja "Mu kõrisõlm on kui litsimaja lift"
Liine Palu "9.02.2018"
I koht
Brenda Tarn
13.05.2017
Sel päeval sadas lund
Lämmatava kuuma käes
Taevas oli selge
Su käed nii soojad
Aga mul oli külm
Sel päeval sadas lund
Kui sa läksid ära
Seisin pisarsilmi trepil
Mu sisemus oli tühi
Palun ära jäta mind
Sel päeval sadas lund
Mis ei olnudki lumi
Hoopis meie armastuse lugu
Mis põles ereda leegiga tuhaks
See langes mu ümber
Sel päeval sadas lund
Kuid kunagi ma tõusen
Sellest lämbe varasuve lumest
Tugevamana kui iial varem
24.05.2017
Kui klaaskuulid kukuvad
Suurlinna sajusesse saginasse
Põrkavad kuid ei purune
Korjan neid tänavatelt
Kogun kokku et varjata tühjust
Katta kinni kurbust
Täidan end klaaskuulidega
Mis on tugevamad kui mina
Kelle purustamiseks piisab
Vaid sõnadest
03.06.2017
Palju õnne!
Olete võitnud eluloteriis
Tõenäosus üks neljasajale miljardile
See on sinu ainuke võit
Facebookis ei võida sa
Isegi ühte kinga
Armastuseloteriist rääkimata
23.06.2017
Kui olla nullpunktis
Lasnamäe rõdu äärel
Ja ikkagi alla hüpata
Kas sellest saaks siis
Raamat "-9 korrust"?
01.08.2017
Ma tahan tagasi oma ettekujutusvõimet
Millega ma suutsin lapsena ellu äratada
Nukud autod kaisuloomad ja puuoksad
Kuhu see oskus küll kadunud on
Miks ma ei oska enam nukkudega mängida
Vist seetõttu et nüüd on mul oma auto
Ja päris koer ja elusad inimesed
Kellele omistada tundeid mida nad ei tunne
Mõtteid mida nad ei mõtle ja tegusid
Mida nad iialgi korda ei saada
Võibolla polegi mu ettekujutusvõime kadunud
Lihtsalt mänguasjad on muutunud
17.09.2017
Ma olen oma elus
Nii palju vastuseta armastanud
Nüüd loodan ma kogu südamest
Et praegune suhe ei ole lihtsalt üks
Valeühendus
29.09.2017
Kui ei ole olemas
Armastust esimesest silmapilgust
Siis on olemas armastus esimesest naeratusest
Mõni naeratus tekitab tahtmise
End kohe lahti riietada
Riietada lahti oma mõtted
Usaldada end selle naeratuse hoolde
Mina leidsin oma esimese naeratuse armastuse
Ta tuli raudteejaamas trepist üles
Ja nüüd naeratan mina ka
Rohkem kui iial varem
23.12.2017
Nad räägivad kallimate pehmetest huultest
aga on ka neid päevi kui nende huuled on külmast lõhenenud
Nad räägivad kirglikust seksist
Aga mõni kord on seks rohkem naljakas kui kirglik
Nad räägivad sellest kui hea on magada oma armastatu käte vahel
Aga vahepeal tõukavad nad su voodis välja
Nad räägivad kui raske on üksteisest eemal olla
Aga see tunne kui sa hoiad teda oma käte vahel
Suudled ta huuli hoolimata sellest kas nad on pehmed või karedad
Kui vahemaa teie vahel puudub
See tunne paneb sind kõike halba unustama
Armastus ei pea ja ei tohigi olla perfektne
Armastatu ei ole kunagi täiuslik
Aga kui sa armastad
Siis sa armastad tema juures kõike
Sest armastuse täiuslikkus peitub tema ebatäiuslikkuses
II-IV koht
Berit Tugi
hingelaul
eile ma istusin kamina ääres
väga külm oli
lehed saapasääres
soe tuli
mõtlesin pingsalt ja kaua
sügis oli kätte jõudnud
puhastasin vanaisa haua
oleksin vaid uskunud
osanud unistada
keegi krõbistas koridoris
väike hiireke
otsis omale asu
väike üksik paigake
puhkuse jaoks
hingamiseks
punane, oranž ja kollane
sügisvärvid
kõik on nii särav
minna ei taha ära
varsti lumi tuleb
kõik valge
nii selge
valgus, mis pimestab mind
peegeldudes lumelt mulle silma
naudin seda ilma
talv või sügis
rahu on siin
Hingeluuletuste popurrii
***
ilm on külm
nagu sinu süda
nagu eestlaste südamed
alajahtumus
ja pole piisavalt viha
et põrgutuli põleks
ega piisavalt sõbralikkust
et päike tahaks soojendada
tuim pilk ja tuimad sõnad
oleks emotsiooni - oleks tormi
kevad tuleks kiiremini
oleks rohkem mõistmist - soojus tuleks ise
***
läbi käinud tulest-veest
mitu kaunist mundris meest
vabaduse tõid suure sõja seest
aga ainult ikka, Eesti eest!
***
aitäh, et olid
palun jää
tunniks
või kui sobib
siis igaveseks
***
mu süda on külm
novembrikuu keskel
kuid sisemine surm
terve elutee vältel
me üksikud hinged
eksleme teel
mille suunad pole sirged
vaid rajamata veel
otsime soojust
teiste hingede teelt
unistame kodust
mida pole rajatud veel
***
hoia oma sõpru
aga ära hoia neid kinni
hoia neid lähedal
oma südames
aga mitte jõuliselt
oska armastada
***
ma ei ütle, et peaksid olema perfektne
ma tahan, et sa oleksid päris
aus ja selge
kasvõi katki
südamepõhjani halb
aga päris
***
ma vaatan kaugusesse
ma olen teel sinna
lihtsad inimesed
enda ette
heidavad kõndides pilgu
nende enesekesksus
mõtlemapanev eneseusu puudumine
ma tahan teada sinu kolme järgmist sammu
elul peab olema siht
päev korraga
võid sa elada
kuid kas sul on siis tulevikku?
Lootus on lollide lohutus?
olen öelnud palju
liigagi palju
ja kas ma kahetsen?
vaevalt küll...
pole hingepiina
sõnad läksid õigesse kohta
loodan, et need jõudsid ka sulle kohale
kahtlen selles
oled ju täielik kõlupea
loodan et kasvad kunagi suureks
tahaksin veel öelda nii palju
karjuda maailmale
anda nõu inimestele
aga ma ei saa
olen öelnud juba piisavalt
nüüd on aeg
kuulata teisi ja mõista
****
Ma võtan ühe pokaali su auks,
sest sul on täna sünnipäev.
Ikka veel meeles pean seda -
mul pole antud unustada.
Teise pokaali tõstan kõigi meie
ilusate, kordumatute, maagiliste hetkede auks ja mälestuseks...
Kolmas pokaal kõlisegu jagatud suudlustele kesköösel või hommiku udus. Elagu mu raisatud
närvid
ja unetud soovid..
Mu palved
"Palun armasta mind"
Ja veel üks klaasike odavat veini, et öelda Elagu mu purunenud arm!
Ma tean, et sa kuuled mind,
oled samade tähtede all.
Mu pudel veini sai tühjaks...
****
Ma tahan olla õhtu.
Selline õhtu, kus maad katab tihe uduloor.
Selline õhtu, kus päris täpselt ei saagi aru,
kas on õhtu- või hommikutund,
sest udu, mis lebab veel uinumata maal,
hommikuhämarikku meenutab.
Ma tahan olla selline novembrikuu õhtu,
kus seenevihma tõttu tänavavalgustid teekäijale
hägused näivad.
Tahan olla õhtu, kus tipptunnil suurlinnas
valitseb haudvaikus.
Mil linnas, mis tulede säras vaid mõni üksik
hing oma mõtteis hõljub.
Ma tahaksin olla selline õhtu, kus õues on
mõnusalt jahe ning läbi tiheda udu kumab poolik kuu.
Ma tahan olla õhtu.
Selline õhtu, kus möödunud päeva väsimus on rusumas meid, inimolevusi, ja suur on ahvatlus
sulgeda silmad
pehmete linade vahel.
****
Mu kõrisõlm on kui litsimaja lift,
mis pidevalt üles-alla käib,
kulistades ojadena musta nunna.
Istudes vanal elu näinud diivanil
kell kaks öösel mõtisklen mingil meta tasandil. Vaatan suitsupilvede sisse mattunud armastust.
Punane mantel kõrini kinni nööbitud.
Istun ja külmetan, sest inimesed voorivad ustest sisse-välja.
Sigaretid ühes ja õlled teises käes.
Ses lõppevas öös on väikesed tulukesed valgustamas me patuseid nägusid
ja salalikke silmi.
Kehad kehade vastas siin kuradi
hipsterite urkas.
Riiulitel aegade hõlma vajunud eesti klassika- Alliksaar ja Tammsaare.
Järjest korjatakse tühja taarat me laualt.
Kodu tundub nii kauge ja võõrana.
Olen siin, et kaotada end.
09.02.2018
Säärast armuavaldust pole keegi vist Sulle kunagi kirjutanud.
Mõrkjas sapis hulbivad esimese suudluse eest lunastatud pumatikompvekid.
Võib-olla see, kuidas ma end toidust võõrutan, on viis end võõrutamaks Sinust.
Sest ma olen noorest peast näljutatud.
Ja kahju on minul.
Sest kui Sina vaatad ja leiad mind malbelt oma loomulikus ilus õide puhkevat,
panen mina käed oma puusadele ja hingan enesesse vaid üht soovi.
Kondid.
Sest kui ma seisan peegli ees ja kujutlen end Su käte vahele,
tõmban automaatselt kopsud õhku täis ja ribu-rada-ribu-rada järgneb mu sõrmede all üks ribiluu teisele.
Võib-olla üritan ma juba eos end Sinust ära harjutada - ma lihtsat tean, et ei suudaks piiri pidada.
Oskan igatseda seda, mida mul pole olnud.
Ja kahju on minul.
Sest kui Sa mulle neid viisakalt pakud,
surun ma viis naasklit oma mõlema kämbla otsas enesele kintsu ja keeldun.
Sest kui väga ma ka ei sooviks, et mulle pakutud pumat huulepunana Su suul minu järele hõõgama lööks,
puudub mul oskus jagada.
Kõigepealt hävitaksin ma viimseni kogu pumativaru.
Siis Sinu.
Järgmisena oksendaksin söömasööstu ajel õgitu välja.
Seejärel lööksin ma hambad sisse iseendale.
Ja siis.. oleks tõesti lõpp.
Niiet ma piirdun vähemaga.
Ja kahju on minul.
Sest mõrkjas sapis hulbivad esimese suudluse eest lunastatud pumatikompvekid.