Tutvustame raamatuid...

8.02.18

Justin Petrone

My Estonia 3. What happened?

PetronePrint, 2015

 

Ameerika teabepunkti ilukirjanduse kogusse on jõudnud Justin Petrone Eesti-teemalise raamatusarja 3. osa „My Estonia 3. What  happened?" 2015 (Olgu siinkohal mainitud ka kaks eelmist, samuti teabepunktis saadaolevad osad „My Estonia 1. Passport forgery, meat jelly eaters and other stories" 2009 ja „My Estonia 2. Berry junkies, Nordic elves and real estate fever" 2011).

 

Raamatu 3. osa tegevus leiab suuremalt jaolt aset kahes linnas – folgilises Viljandis ja õpetlaslikus Tartus aastail 2007 kuni 2013. Esimene neist aastaist seostub pronkssõduri mässuga Tallinnas ja viimane Petronede lahkumisega Eestist pärast Justini juhilubade-skandaali. Autor jutustab siin eneseotsingute teest, alustades kodulinnast New Yorgist, kolimisest Eestisse koos oma "pöörase" naise, lapse ja kuue kohvriga, kohanemisraskustest uues keskkonnas ja südamelähedase tegevuse otsimisest. Kuid miski ei sobi, miski ei paku rahuldust, miski ei tundu õige. Lõpuks tundub, et autor leiab oma „niši" ja depressiooniravimi kõigist siinsetest halbadest ja jubedatest asjadest raamatuid kirjutades. Hea on ka see, et naisega koos asutatud kirjastuses saab need raamatud ära trükkida ning kaubandusvõrgu kaudu bestselleriteks muuta!

 

Aga elul on varuks üllatusi ja kõik muutub äkki, ühel ööl!

 

Justin Petrone (sünd. 1979 New Yorgis) on Ameerika-Eesti ajakirjanik, kirjanik, blogija ja muusik. Temalt on seni ilmunud lisaks 3-osalisele ja nii inglise kui eesti keeles avaldatud „Minu Eesti"-sarjale ka „Misjonäripoos" 2013 ning eestikeelne „Montreali deemonid" 2012. Justin Petrone elab koos oma kirjanikust abikaasa Epp Petrone ja kolme tütrega Tartus.

 

 

 

Khaled Hosseini

A Thousand Splendid Suns               

London, Bloomsbury, 2008

 

Romaan on autori sünnimaa Afganistani ajaloo kolme aastakümne kroonika. See on hingesügavusi raputav lugu perekonnast, sõprusest, armastusest, mis võib ootamatult sündida ning mitte kunagi kaduda.

Peategelane Mariam pannakse viieteistkümneaastasena mehele temast kolmkümmend aastat vanemale kibestunud ja tahumatule mehele. Aastaid kulgenud rusuvasse abiellu toob ootamatu rõõmu ränga tragöödia üle elanud tütarlaps Laila, kellega Mariamil kujuneb otsekui ema-tütre suhe. Talibani võimu aeg sunnib neid ellujäämise nimel karmi võitlust pidama. Aga armastus on see, mis aitab üle saada ka kõige heidutavamatest takistustest.

 

Khaled Hosseini sündis 1965. aastal Afganistanis Kabulis. 1980. aastal kolis perekond pöördeliste sündmuste keerises vaevlevast riigist USA-sse, leides seal poliitilise varjupaiga. Hosseini omandas Ameerikas arstikutse ja töötas seal aastatel 1996-2004 arstina. Oma esimese romaaniga „The Kite Runner (eesti k. "„Lohejooksja" 2008) saavutas ta ülemaailmse kuulsuse. 2003. aastal külastas kirjanik taas Afganistani ja sai sealt inspiratsiooni oma teise romaani,""A Thousand Splendid Suns" (eesti k. „Tuhat hiilgavat päikest"  2010) kirjutamiseks. Kolmanda romaani „And the Mountains Echoed" (eesti k. „Ja mägedelt kajas vastu" 2013) tegevus toimub samuti sünnimaal Afganistanis 1952. aastal.

Khaled Hosseini on üks maailma loetumaid ja armastatumaid kirjanikke. Tema teoseid on rohkem kui seitsmekümnes riigis müüdud üle 38 miljoni eksemplari. Põhja-Californias elav kirjanik on ÜRO pagulaste agentuuri UNHCR-i hea tahte saadik ja humanitaarabi pakkuva Khaled Hosseini Fondi asutaja.

 

Laurie Halse Anderson 

Speak

Square Fish, New York, 2011

 

1999. aastal ilmunud Laurie Halse Andersoni noorsooromaan Speak (Räägi) jutustab keskkooliõpilase Melinda Sordino lugu. Melinda kutsus mingil põhjusel noorte suvelõpupeole politsei, mõned peolised vahistati, aga Melinda ise põgenes ega räägi midagi. Seetõttu hakkavad kaasõpilased teda tõrjuma, ka tema kõige parem sõber tõmbub temast eemale ning irvitab ta üle. Kuna Melinda ei suuda selgitada, mis temaga juhtus, loobub ta peaaegu täielikult kõnelemisest ning saab end väljendada vaid kunsti kaudu. Kunst avab tema jaoks võimaluse oma probleemile näkku vaadata, taas iseennast leida. Lõpuks veenab üks temaga sõbrunenud inimene teda juhtunust rääkima. Ja kui Melinda seda teeb, muutub kõik.

 

Romaani on nimetatud probleemi- või isegi traumaromaaniks. Melinda lugu jõuab lugejani päevikuvormis, tema jutustamisstiil on katkendlik ja hüplik, kajastades kirjutaja traumaatilist hingeseisundit. Autor kasutab seoste loomiseks ja teksti paremaks mõistmiseks muinasjutusümboolikat ja vihjeid teistele tuntud kirjandusteostele.

 

Romaan Speak on võitnud mitmeid kirjandusauhindu ja on tõlgitud 16 keelde. 2004. aastal valmis teosest ka filmiversioon Kristen Stewartiga peaosas.

 

Sala´s gift

 

Ann Kirschner

Sala's Gift.

My Mother's Holocaust Story

Free Press: New York, London, Toronto, Sidney, 2006

 

Peaaegu viiskümmend aastat varjas juuditar Sala Kirschner üht saladust: ta oli noorukina üle elanud viieaastase orjapõlve kokku seitsmes erinevas natsi töölaagris. Elades pärast sõda Ameerikas, hoidis ta seda ebainimlikku odüsseiat oma laste eest saladuses. Tal oli laagripäevist õnnestunud alles hoida rohkem kui 350 kirja ja fotot ning oma päevik. Alles aastal 1991, enne südameoperatsiooni, otsustas ta need anda oma tütar Ann'ile ning lubas vastata kõikidele tema küsimustele. Nii ongi tänu Ann Kirschnerile meieni jõudnud käesolev raamat, kus kirju ja fotosid seob tervikuks rahulikus, väärikas stiilis jutustatud lugu, mis sai pealkirjaks „Sala kingitus. Minu ema holokausti lugu".

 

Kui Sala sattus 16-aastasena Saksamaal asuvasse Geppersdorfi töölaagrisse, uskus ta, et see kestab kuus nädalat. Viis aastat hiljem viibis ta ikka veel töölaagris, olles koos oma kahe õega ainsad ellujäänud nende suurest,

50-liikmelisest suguvõsast.

Sala unikaalne, hingepõhjani liigutav kingitus meile, tänastele lugejatele, on tema poolt alles hoitud kirjad ja fotod, mis on saadetud õde Raizeli poolt talle sunnitöölaagrisse. See on huvitav ja väärtuslik killuke ajalugu, mille kohutaval taustal tõusevad esile inimlikud elupõhimõtted ja -väärtused.

 

Jonathan Safran Foeri raamat

 

 

Jonathan Safran Foer

Extremely Loud and Incredibly Close

Boston; New York, 2011

 

New Yorgis Brooklynis elav juudi-ameerika kirjanik Jonathan Safran Foer (s. 1977) võitis tunnustuse juba oma esimese romaaniga 2002. a. „Everything is Illuminated", mille põhjal valmis samanimeline mängufilm.

Filmiks andis ainest ka tema käesolev, 2005. a. ilmunud teine romaan „Extremely Loud and Incredibly Close", mis 2013. a. tõlgiti eesti keelde („Äärmiselt vali ja uskumatult lähedal").

Uuendusliku ülesehitusega on ka autori kolmas romaan „Tree of Codes" (2010) – mitmekihiline jutustus inimese viimasest elupäevast, mis kohati aja- ja ruumipiire ületades muutub justkui igaühe viimaseks elupäevaks.

 

2012. a. mais kirjutas Foer alla lepingule kirjastusega, et tema järgmine, neljas romaan "Escape From Children's

 Hospital", saab trükiküpseks 2014. aastal. Tulevase romaani sisuks on fiktsioon sündmusest suvelaagris, kui plahvatus keemiaklassis jättis Foeri parima sõbra ilma näonahast, vigastamata karvavõrra autorit ennast. Lugu jutustab jagatud lapsepõlvetraumast ja sõpruse lunastavast jõust.

Foer on kirjutanud ka arvukalt jutustusi, 2005. a. libreto ooperile "Seven Attempted Escapes From Silence", mis esietendusBerliini Riigiooperis 2005. a., dokumentalistikat (nt. „Eating Animals" 2009), teinud koostööd teiste autoritega.

 

Romaan „Extremely Loud and Incredibly Close" on näide nn. visuaalsest kirjutamisviisist, kus autor kasutab oma loo jutustamiseks omapäraseid võtteid ja visuaalseid elemente, elades huumori ja õrnusega kaasa lähiajaloo traagilisele sündmusele. Romaanis on mitu omavahel seotud tegevusliini, tekst vaheldub veidrate fotode ja trükitehniliste võtetega. Romaan leidis kriitikute poolt väga erinevat vastuvõttu – kiitusest karmi hukkamõistuni.

 

Loo peategelane on 9-aastane Oskar Schell, kelle isa hukkus 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakus Maailma Kaubanduskeskusele New Yorgis. Isa leinav Oskar leiab tema seinakapist ümbrikust salapärase võtme, millele sobivat lukku asubki ta suurlinnast otsima. Kuna ümbriku nurgale oli isa kirjutanud sõna Black, otsib Oskar New Yorgist tähestikulises järjekorras üles kõik inimesed, kelle perekonnanimi on Black.

 

Kõrvalliinina kerib end lahti ja põimub lõpuks põhisüžeega tõsielul põhinev Oskari vanavanemate nooruse ja abielu lugu. 

 

Raamat The Betrayal of the American Dream

 

Donald L. Barlett, James B. Steele

The Betrayal of the American Dream

New York, PublicAffairs, 2012

 

Ameerika ainukordne majanduslik õitseng rajaneb tema keskklassil. Nimelt oli keskklass see, kes kahekümnendal sajandil kindlustas riigile tööjõu, harituse ja oskused, ning tekitas nõudluse, mis omakorda andis elu maailma suurimale tarbimismajandusele. Keskklass oli uuendusmeelne ja dünaamiline; see jättis varju vanad imperialistlikud süsteemid ja koloniaalarhetüübid. See lõi unelma: kui sa töötad kõvasti ning järgid reegleid, oled Ameerikas edukas ja su lapsed saavad sinu omast paremat elu nautida.

Ameerika unelmast sai peibutis andekate

 immigrantide jaoks ja sünniõiguse võimalus kõikidele Ameerika kodanikele. Sellel on sama oluline osa riigi ajaloos nagu inimõiguste deklaratsiooni vastuvõtmine, Gettysburgi lahingu tulemus või kosmoseprogramm. Siiski on uskumatu, et rohkem kui kolmekümne aasta jooksul on suurärimehed ja valitsus ühendanud jõupingutusi, et Ameerika unelmat „vangistada". Mis kunagi oli kättesaadav elanikkonna laiadele massidele, on nüüd muutumas väheste priviligeeritute eeliseks.

 

Käesoleva, erakordselt ajakohase ning paljastava raamatu keskmes on lugu sellest, kuidas Ameerika keskklassi on süstemaatiliselt vaesestatud ja tema tulevikuväljavaateid nurjatud uue valitseva eliidi kasuks. Raamatu uurivad autorid on leidnud ja lugejaile esitanud selle kohta masendavaid tõendeid.

 

Autorite duo Barlett ja Steele on üks hinnatumaid ja väljapaistvamaid uuriva ajakirjanduse meeskondi; nemad on ka New York Times'i bestselleri „America: What Went Wrong?" autorid. Nad on koos töötanud üle neljakümne aasta, algul Philadelphia Inquirer'is, siis Time'is ja alates 2006. aastast Vanity Fair'is.

Nad on kirjutanud 7 raamatut ja on ainsad reporterid, kes on ajakirjanikena võitnud kaks Pulitzeri preemiat ning pälvinud oma tegevuse eest kaks rahvuslikku ajakirjandusauhinda.

 

Raamatuid sirvis Elle Sihver,

Ameerika Teabepunkti koordinaator