Neljapäeval, 9. novembril, kell 17.15 toimub raamatukogus
XIV Kirjandustuur – Sõnaränd – Eesti kirjanikud Eesti raamatukogudes! 

 

Lugejatega tulevad kohtuma Eeva Park, Katrin Väli, Ivar Sild ja Julius Ürt.

Kohtumine toimub raamatukogu 3. korruse galeriis

Kõik huvilised on oodatud!

 

Eeva Park

Luuletaja ja prosaist. Sündinud Tallinnas 9. septembril 1950. aastal.

Eeva Park kirjutanud kuuldemänge, näidendeid, novelle, romaane ja luuletusi. Alates 1993. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige.

 

Eeva Park on introvertne luuletaja, kasutab rohkesti öö- ja muid traagilisi tunderõhuga kujundeid, eelistab vabavärssi. Esimesed luulekogud „Mõrkjas tuul" (1983) ja „Öö valgus" (1990).

Esimene jutustus „Hullu Hansu lugu" (1988) kujutab vanavanemate pärimustele tuginedes põikpäist külameest 19. sajandi Lääne-Viljandimaa metsakülast. Iseäraliku talumehe vastuhakk tavaõigusele ja traditsioonidele lõpeb hukkumisega, kuid jääb rahva mällu.

 

Romaan "Lemmikloomade paradiis" (2016) - KULKA kirjanduse sihtkapitali soovitusi 2016. 

Doris Kareva on öelnud „Võitlus elu ja surma peale. Kui sihid, sihi otse südamesse. Aga mingist armastusest ei rääkinud me mitte kunagi." „Lemmikloomade paradiis" üllatab isegi Eeva Pargi loomingut hästi tundvat lugejat. See on haarav põimromaan tulvil laetud lähedusi, nooruse värskust ja kogemuse küpsust.

 

2016. aastal on ilmunud Loomingu Raamatukogus näidend „Geeniuste algkursus", tegevus toimub Tallinna ajalehe „Virulane" toimetuses 1885. aasta hilissügisel, eesti kultuuriloo murranguajajärgul. Näidendi peategelasteks on väga noor Eduard Vilde ja väga noor Juhan Liiv, kaks vastandlikku geeniust oma elu- ja loomingutee alguses, leheomanik Jaak Järv, ja Vari, kes või mis ta ka ei oleks.

 

 

Valikluule kogumik „Oda jälg õhus" sisaldab Eeva Pargi luulet aastatest 1983-2013. Kogumik ilmus 2014.

2003 ilmus romaan „Lõks lõpmatuses". Psühholoogiline põnevik heidab valgust tänase Eesti süngeimasse varjupoolde. Inimkauplejate küüsi langenud neiu võitlus oma elu ja väärikuse nimel püstitab terava küsimuse: mida üldse tähendab olla inimene? Romaan pälvis Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna (2004).

Eeva Pargi loomingut on tõlgitud mitmetesse keeltesse.

 

Katrin Väli,

kodanikunimega Katrin Hallas, sündinud 11. aprillil 1956 Tallinnas. Luuletaja ja tõlkija.

 

Ta on lõpetanud Moskva kirjandusinstituudi ning tegelenud luuletamise kõrval ka ilukirjandus- ja meditsiiniliste tekstide toimetamisega, eelkõige kirjastusele Medicina. Samuti on ta eesti keelde tõlkinud Vene ja Eesti venekeelsete autorite loomingut.

Viimati on ta tõlkinud ja saatesõna kirjutanud Gennadi Aigi raamatu „Tihnikud metsas". Näiteks on ta tõlkinud veel Igor Kotjuhi, Sergei Zavjalovit, Jevgeni Kisseljovi ja Mihhail Kasjanovi raamatu "Putinita". Katrin Väli nime all tõlkinud ilukirjandust, peamiselt luulet.

Tema luuletusi on tõlgitud vene, ungari, ukraina, inglise ja soome keelde.

Esimene luuletus ilmus ajakirjas „Noorus"(1973) ja esimene luulekogu „Eluase" (1978).

Autorilt on ilmunud veel „Uneskõndija" (1990), „Vesikiri" (1991), „Lained ja punktid" (1996), „Neli" (2007) jt.

 

Katkend luulekogust "ktrn"

maadlus sõnadega on kui maadlus ingliga
laused pooleli natuke laokil
mitte millegagi pole võrrelda
klaasiklirinat laest kukkuva lühtriga
võtan sõna tagasi see on armastus
mis ei võimalda mulle mitte mingeid vabadusi kuigi sõnade mustrid on lõpmatud

 

Katrin Väli kümnes luulekogu „ktrn", ilmus 2013. aastal. Elutarkus ja meisterlik sõna valdamine annavad kokku nauditava luulekogu, mis on ühtaegu sügav ja kaunis.

Raamatu kirjastaja Igor Kotjuhi sõnutsi pakub autor jätkuvalt värskeid teemasid ja keelelahendusi. "Ta luule on tark ja lahke, kirjutatud inimestest ja inimestele," nendib Kotjuh.

 

Paar aastat hiljem, 2015 ilmus koos P.I. Filimonoviga luulekogu „Tselluloos/ Целлюлоза". Juhtus nii, et nad tõlkisid vastastikku teineteise luuletusi.
 

Ivar Sild 

sündinud 24. märtsil 1977, eesti luuletaja.

Tegutsenud ka arvustaja ning ajakirjanikuna, aastail 1998–2000 kirjandusliku rühma Tallinna Noored Tegijad (TNT) liige. Eesti Kirjanike Liidu liige.

Luulet hakkas kirjutama 14-aastaselt.

 

Esikkogu „Valimata luulet" ilmus 1996. aastal.

Eile tahtsis sosistada sinu südamesse taevatähti, valjem jutt oleks hirve tagasi metsa hirmutanud. Öö oli tähetu nii paberil kui taevas, sestap luik palus vaikida. 

 

Tantsiv linn

Romaan kirjeldab Tallinna gay-kogukonna elu, tegemist on autentse materjaliga. Raamatu tegelased tantsivad ennastunustavalt Tallinna ööklubides, mis tõstatab tantsimise romaani keskseks sündmuseks. Romaanis on kaks keskset tegelast, kellest üks on homoprostituut ja teine oma homoseksuaalsust avastav filoloogiaüliõpilane. Kaks paralleelset liini, milles homoprostituut kirjeldab üpris naturalistlikult oma kogemusi raha eest meestelõbustajana, üliõpilane aga avameelselt oma seksuaalset eneseleidmist. Romaanis on nähtav allusioon filmidele «Ava oma silmad» ja «Vanilla Sky» – pärast vägivaldset rünnakut kaotab ilus lõbupoiss oma põhilise väärtuse – kauni välimuse – ja peab oma senise elu ning põhimõtted ümber hindama...

 

Heinakõrred üheteistkümnes raamat luuletusi 2015/2016

Ivar Silla uus luulekogu jaotub kolmeks osaks: «Kui teisi ei ole», «Head asjad» ja «Psühhopaadi sünd». Enamiku keskmisest tsüklist moodustavad Reisegedicht'id, mis toovad silme ette üksinda Kesk-Euroopa aasadel rändava luuletajast reisiselli.

 

"Vormiliselt iseloomustab Silda kaootilisus, luuleread on otsekui raiutud paberile kahe-kolmerealiste salmidena, mõnikord sõnatellistena, kus sõnu ei erista üksteisest ükski kirjavahemärk. Ometi ei paista siit afektiivsust, justkui ei teaks luuletaja, mida teeb, ja tegutseks sõgeda loometungi ajel, vastupidi, ta paistab teadlikult katsetavat kord üksiku sõna, kord tekstimassi, kord fraasi jõudu. Et need sõnad, mis Silla luulereas teineteise kõrval alati sugugi sõbralikult ei seisa, lõpuks mõtte või pildi moodustavad, on lugejale tõenäoliselt nii üllatuseks kui ka õnneks." (Mari Peegel)

 

Mutant kuurinurgas luuletusi 2013-2015 KULKA kirjanduse sihtkapitali soovitusi 2017 

 

 

Julius Ürt

kodanikunimega Indrek Tart (sündinud 2. mail 1946) luuletaja, kirjandusteadlane, tõlkija, kriitik, kultuuriuurija, sotsioloog, bibliometrist, kirjandusteadlane ja füüsik.

Luuletaja, tõlkija, (kirjandus)kriitiku ja esseistina kasutab enamasti oma kirjanikunime Julius Ürt.

 

Ta on olnud Tallinna Ülikooli nüüdiskultuuri uurimiskeskuse vanemteadur.

Alates 1991. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige. samuti osaleb ta Eesti Kirjanduse Seltsi, Eesti Sotsioloogide Liidu, Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni ja Eesti Statistika Seltsi tegevuses.

Esimesed luuletused ilmusid 1975. aastal ajakirjas „Looming".

Esimene luuletuskogu „Haljendav ruumala" (1981) kätkeb lüürikat ja mõtteluulet juurdleva ning sotsiaalselt häälestatud «mina» vaatepunktist. Kogu näitab sotsiaalselt tundlikku ja erudeeritud autorit.

 

2016. aastal ilmus luulekogu "Tõdemik"

Pilkpime tuba.
Kuulatan erksalt:
KEEGI HINGAB.

Hoian hinge kinni.
Kuulatan ärksalt:
ENAM EI HINGA.

***

 

IGAÜHE ERAASI-
luuletada või mitte
ainult et luuletamatus
lõikab vahel valusalt näppu

 

Ta on tõlkinud inglise ja ameerika luulet, näiteks koos Andres Ehiniga „James Ragan Valitud luuletused. Selected Poems" (2005).

Ta on uurinud eestikeelse luuleraamatu kui kultuuriindikaatori analüüsile ning luuletajaskonna ajadünaamikale 19. sajandi keskpaigast tänapäevani ning avaldanud uurimuse „Eestikeelne luuleraamat 1851-1995. Bibliomeetriline vaatepunkt" (1997) ja 2002. aastal ilmus „Eestikeelne luuleraamat 1638–2000: bibliomeetrilisi ja kirjandussotsioloogilisi vaatlusi".