Anna Katharina Hahn

Am Schwarzen Berg

 

Berlin : Suhrkamp, 2012

 

A. K. Hahn on sündinud 1970. aastal, pärast abituuriumi 1990 alustas germanistika, anglistika ja rahvaluule õpinguid Hamburgi ülikoolis, mille ta 1995. aastal magistrikraadiga lõpetas. 1996-2001 oli ta Saksa Piibliarhiivi ja Hamburgi Riigi- ja Ülikooliraamatukogu käsikirjade osakonna teaduslik töötaja.

 

Kõrvuti hiliskeskaja ajaloopiiblite kohta käivate uurimuste avaldamisega, publitseeris kirjanduslikke tekste ajakirjades ja antoloogiates, samuti kaks jutukogu. 2004. aastal võttis osa Ingeborg-Bachmanni- võistlusest, mis asutati Klagenfurtis kirjanik Ingeborg Bachmanni mälestuseks. Seda tähistatakse igal aastal saksakeelse kirjanduse päevadena ning on tähtsamaid kirjandussündmusi saksakeelses kirjandusruumis. Käesoleval ajal elab A.K. Hahn Stuttgartis.

 

Romaanist „Am Schwarzen Berg"

Idüll maastikukaitsealal ja uus protestiliikumine Stuttgartis. Kaks vananevat paari ja ühe noore isa meeleheide. Seitsmekümnendatest elavad Emil Bub ja tema naine, kes on raamatukoguhoidja „musta mäe" läheduses. Pelgupaik seni kuni arstidest abielupaar ühel päeval naabermaja ostab. Kiiresti „adopteerib" lastetu perekond Bub Peteri, naabrite väikese poja. Emil tõmbab Peteri sügavale oma kosmosesse, mis koosneb švaabi teadmistest ja mõõdukast seadusetuse maailmast. Ta leiab Peteris innuka ja terase õpilase. Sellest ajast kui  Peter oma sõbratariga koos elab, kohtuvad nad harva. 2010. aasta suvel märkab  Emil enne pensionile minekut, kuidas Peter oma vanematekoju tagasi pöördub. Mia on poegadega kadunud.

Terve suve võitlevad mõlemad vanemad paarid meeleheites isa heaolu eest. Mia ja laste otsingutel rändab Emil koos Peteriga läbi kuuma linna ja Peteri isa arendab teraapia. Aga, mida see aitab? 

 

 

 

Martin Walser

„Ehen in Philippsburg"

 

Frankfurt am M. : Suhrkamp, 1989

 

Martin Walser on tänapäeva Saksamaa üks tunnustatumaid  kirjanikke. Ta on sündinud 1927. aastal Wasserbergis Bodeni järve ääres. Lõpetanud 1951. aastal Tübingeni Ülikooli kirjandusteaduse, filosoofia ja ajaloo alal. Alates 1957. aastast, mil ilmus tema esimene romaan "Abielud Philippsburgis", on ta tegutsenud vabakutselise kirjanikuna.

 

Marti Walseri looming on mitmekesine, sisaldades lisaks romaanidele arvukalt kuuldemänge ja näidendeid, novelle ja esseesid. Oma kirjandusliku loomingu eest on ta saanud arvukalt preemiaid.

 

Romaani  "Abielud Philipsburgis" eest sai autor juba ilmumise aastal 1957 Hermann-Hesse preemia.  

Lugu leiab aset Philippsburgi nimelises suurlinnas 1950ndatel aastatel. Kirjanik loob satiirilise pildi sõjajärgse Lääne-Saksamaa ühiskonnast. Kodanluse ringkondades tehakse karjääri, püüeldakse võimu ning heaolu poole. Seevastu ei hinnata tõelist armastust ja kirglikkust, moraal tundub ebareaalsena.

Neli peatükki on pühendatud neljale erinevale inimesele, esimene lugu räägib vaesest ajakirjanikust nimega Hans Beumann. Ülejäänud kolm pärinevad vahetust ümbruskonnast: günekoloog dr Benrath, advokaat Alwin ja ebaõnnestunud kirjanik Berthold Klaff. Walser rõhutab peategelaste tundeid ja mõttemaailma.

 

 

 

Sten Nadolny

Die Entdeckung der Langsamkeit

München : Piper, 1995

 

Aegluse avastamine

Tallinn: Varrak, 2005

 

Sten Nadolny (s. 1942), elab Berliinis, ta promoveerus ajaloolasena tööga desarmeerimisläbirääkimistest kahe maailmasõja vahel. 1983 ilmus "Aegluse avastamine", („Die Entdeckung der Langsamkeit") mis on tõlgitud paljudesse maailma keeltesse ning võitnud auhindu. Saksa keelest tõlkis romaani eesti keelde Mati Sirkel.

 

"Aegluse avastamine" on esmapilgul ühtaegu meresõitjaromaan, seiklusromaan ja arenguromaan. Romaan põhineb Inglise meresõitja ja põhjapooluseuurija John Franklini (1786-1847) elulool. Sten Nadolny kirjutab: "John Franklin elas. Tema tõeline lugu andis sellele raamatule lugematuid detaile, mis poleks võinud mulle iialgi pähe tulla. See kohustab mind nimetama vähemalt mõningaid pealkirju teabekirjandusest ajaloolise Franklini kohta, kes paljudes punktides oli kahtlemata teistsugune kui romaani-Franklin". S. Nadolny lisab  nimekirja raamatutest, kust saab Franklini kohta täpsemalt lugeda.

Lapsest peale unistab John Franklin mereleminekust, ehkki ta on selleks mõeldavalt sobimatu: aeglase jutu ja mõtlemisega, aeglaste reaktsioonidega, mõõdab ta aega oma mõõdupuuga. Ta läheb mereväkke, teeb kaasa Kopenhaageni ja Trafalgari merelahingud, kogeb sõda ja suremist. Ta näeb kaootiliselt kiiretes sündmustes, mida ta vaevalt mõistab, üksikuid arenguid otsekui aegluubis. Ta unistab rahumeelsest avastamisest, tahab leida legendaarse Loodeväila.

Pärast kolme Arktika-ekspeditsiooni siirdub Franklin vana mehena viimast korda polaarmerele, kuid ükski meeskonnaliige ei pöördu iial tagasi. Teateid kadunute saatusest saadakse alles palju aega hiljem: nad kõik leidsid pärast aastatepikkust võitlust rüsijääga otsa. Nadolny Franklin nurjub küll väljastpool nähtuna, kuid vastavalt vanale paradoksile võidujooksust Achilleuse ja kilpkonna vahel päädib ta lõpuks võitjana - aegluse perspektiivist nähtuna muutub maailm.

 

Raamatukogus on romaani võimalik lugeda ka saksa keeles.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Deutsche Autoren.

Vom Mittelalter bis zur Gegenwart

 

Gütersloh/München, Bertelsmann Lexikon Verlag, 1994

Herasugegeben von Walther Killy

Band 1-5.

 

Käesolev taskuväljaanne sisaldab ligemale tuhat lühendamata artiklit saksa kirjanduse kohta,  nii autoreid kui anonüümseid teoseid viieteistköitelisest leksikonist „Literaturlexikon. Autoren und Werke deutscher Sprache", mis lõpetas ilmumise 1993. aastal.

 

Leksikoni koostamise aluseks on lai kirjanduse valik. Seetõttu ei leia kasutaja nendes viies köites üksnes suuri ja palju loetud poeetilisi teoseid kirjutanud autoreid, vaid ka ajaloolasi, filosoofe jt, kes  on lisaks oma põhitegevusalale kirjanduslikult tegevad olnud. Artiklid käsitlevad autorite elu, teoseid ja mõju ühiskonnas.

 

Taskuleksikon viib kasutaja keskajast kaasaega. Leksikoni maht on piisav, et kirjanduse harrastajate, õpilaste ning üliõpilaste arvukatele küsimustele vastata ning usaldusväärset informatsiooni pakkuda. Siit leiab tuntud autoreid, kes on sündinud enne Teist maailmasõda või selle jooksul.

 

 

 

Deutsche Familien:

historische Portraits von Bismarck bis Weizsäcker 

 

Toimetaja: Reinhardt, Volker

München: C.H. Beck, 2005

 

Bismarck, Hohenzollern, Krupp, Mann, Moltke, Mommsen, Thurn und Taxis, Thyssen, Wagner, Warburg, Weizsäcker, Wittelsbacher

 

2003. aastal triumfeeris sakslaste telešõus „Parim": Konrad Adenauer Martin Lutheri ees; edasi reastusid Goethe, Einstein ja Beethoven, kaugemale olid tõrjutud Boris Becker, Dieter Bohlen etc.  Võistlustes ja küsimusmängudes väljendub ürgne soov – tekitada läbi saavutuste hierarhia. Sageli toimub selline  võistlemine ja väärtustamine  teravates vormides, on kantud soovist prominentide kehtestamiseks. Samas on hääletamise kriteeriumid, mis määravad inimese prestiiži ja taseme, paljuski traditsioonilised.

Paremus, positsioon, prestiiž: kõik need aristokraatliku Euroopa väärtushinnangud on praegustes staarajakirjades tuntavad. Suursugususe edukas strateegia seisneb selles, et ettekujutust enda tähtsusest võimalikult paljudesse peadesse istutada. Ei kehti üksnes see põhireegel, vaid ka vana Euroopa seadus, mille järgi kuulsuste tuumikgrupist langeb välja see, kes end piisava regulaarsusega ei esitle.

 

Ka tänapäeval ollakse valmis indiviidi erilisi omadusi tunnustama, luues suurepäraseid võimalusi dünastiate tekkeks. Käesoleva raamatu kaksteist perekonnalugu kopeerivad strateegilisi kujunemislugusid: kuidas lähtuvalt eeldustest positsioon generatsioonide poolt välja arendati ja 19. ja 20. sajandi  mitmekülgselt muutunud oludesse üle kanti. Kuidas seejuures rahalist ja sümboolset kapitali koguti või kaotati. Kuidas staatuse ja lugupidamise vastupidavus rajati, kuidas end õigustas ja vajadusel uuesti formuleeriti. Mitte vähemtähtis pole, milliste meetoditega kuulumine eliiti näitlikustati. Selles mõttes ei käsitle suurte perekondade raamat avalikkust sugugi vähem – puudutab meid kõiki hingeliselt.

 

Saksakeelseid raamatuid sirvis Maire Killar.