Ajaloost

4.01.24

Viljandi Linnaraamatukogu alguseks loetakse aastat 1911,
kui kohaliku karskusseltsi "Vabadus" eestvedamisel loodud
Viljandi Lugemise Ring asutas oma raamatukogu (Posti tn 6). 

Ringil oli raamatukogu asutamise ajaks umbes 50 liiget. Raha raamatute soetamiseks saadi liikmemaksudest, annetustest, näitusmüükidest ja loengute korraldamisest. 1916. aastal oli fondis 1004 köidet ja kogu kasutajaid 142.

 

Aegade jooksul on raamatukogu korduvalt oma nime ja asukohta vahetanud.
1919. aastal asutati  senise Lugemise Ringi asemele Rahvaülikoolide Selts, mis võttis 1920. aastal ka raamatukogu oma tiiva alla ja organiseeris selle ümber avalikuks raamatukoguks. Avati ka lugemistuba asukohaga Lutsu 3. 
1938. aasta lõpus oli raamatukogus 6000 köidet ja 590 lugejat.

 

1940. aastal nimetati Viljandi Rahvaülikoolide Seltsi Raamatukogu Viljandi Keskraamatukoguks, avati uued ruumid Pikk tn 6. Raamatuid hakati muretsema riiklikest summadest, kaotati lugemismaks, võeti üle kohalike seltside raamatukogud.
Pärast saksa okupatsiooni lõppu hakkas lugejaskond raamatukogus jõudsalt kasvama. 1945. aastal oli lugejaid 1317, laenutusi 33 780 ja raamatufond 8665 eksemplari ning jätkati juba viie palgalise töötajaga.

 

Raamatukogu ei saanud olla enam ainult kultuurhariduslik asutus vaid tähelepanu keskmes pidi olema ideoloogilis-propagandistlik tegevus. 
Rahva lugemishuvi rahuldamiseks avati 1945. aastal lasteosakond. 1947. aastal rakendati tööle linna suuremates ettevõtetes 3 rändraamatukogu ja 1949. aastal asutati Kantreküla raamatukogu.

 

Seoses rajoonide moodustamisega 1950. aastal muutus linnaraamatukogu rajooniraamatukoguks, 67 maakonnas asuva raamatukogu asemele jäi ainult 27. Kosunud ja kasvanud rändraamatukogu teenindas 25 erinevat ettevõtet. Lasteosakonna baasil loodi Viljandi Lasteraamatukogu. Viljandi järve ääres hakkas puhkajaid teenindama laupäeviti ja pühapäeviti lugemislaud. 1959. aastal rakendati vabariigis esimesena avariiulite süsteem.
1966. aastal muudeti raamatukogu alaliseks praktikabaasiks Viljandi Kultuurharidustöö Koolile, 1969. aastal ka Tallinna Pedagoogilise Instituudi üliõpilastele.
Süvenes koduloo- ja bibliograafiatöö ning külaraamatukogude sisuline juhendamine.

 

1970-ndad aastad olid raamatukogu tegevuses suurte muutuste ja ümberkorralduste aeg. Aastatel 1972-1974 toimus vabariigis raamatukogude võrgu tsentraliseerimine, mille põhieesmärk oli väiksemate kulutustega lugejate parem varustatus kirjandusega. Viljandi Keskraamatukogu hakkas täitma mitmeid olulisi funktsioone; haldama rajooni raamatukogude eelarvet, varustama inventariga külaraamatukogusid, uus loodud komplekteerimisosakond tellis, kujundas ja toimetas kohale kõigile raamatukogudele raamatud, lugejateenindus muutus rajoonikeskseks, raamatubuss asus teenindama hõreda asustusega maapiirkondade lugejaid.
Laienes ja süvenes koostöö kõigi linna kultuuriasutuste, koolide, ühiskondlike organisatsioonide ja bibliofiilidega. Suuri ülelinnalisi raamatuga seotud kultuuriüritusi viidi läbi koos Eesti Raamatusõprade Ühingu kohaliku osakonnaga.

Kuna raamatukogu oli oma töötulemuste poolest aastaid Vabariigis II kohal Võru keskraamatukogu järel, siis käis palju külalisi ja ka suuri kontrollbrigaade meie tööd ja tegevust hindamas.
Aastal 1976 koostati raamatukogu 65. sünnipäevaks ajaloolis-kirjanduslik almanahh "Aja killud".

 

Kaheksakümnendatel jätkus raamatukogu aktiivne tegevus kultuuri vallas, loodi huvitavaid partnerlussuhteid välismaa raamatukogudega, jätkus eelmisel kümnendil alustatud investeerimine väärtuslikku kirjandusse s.h püsiva väärtusega kunstikirjandusse. Ideoloogiline surve nõrgenes ja seetõttu ei olnud vajalik enam raamatukogu tegevust maskeerida kõlavate poliitiliste fraasidega.
1988. aastal saab raamatukogu nimeks Viljandi Maakonna Keskraamatukogu.
Kaheksakümnendate lõpul algas rahvaraamatukogude detsentraliseerimine. Seoses omavalitsuste loomisega laienes raamatukogude roll kohalikus kultuurielus.

 

1. veebruaril 1994 toimus viimane nimemuutus, seda nime kannab raamatukogu tänaseni –
Viljandi Linnaraamatukogu.

 

Oma senise eluaja jooksul on raamatukogul tulnud üle elada kümme kolimist. Viimased 54 aastat asusime Jaani kiriku pastoraadihoones Pikk t. 8. Ruumikitsikus oli aga selleks ajaks muutunud juba tööd takistavaks.

 

9. mail 2002 pandi nurgakivi raamatukogu uuele hoonele Tallinna t. 11/1 ja juba 5. oktoobril samal aastal tähistasime pidulikult maja avamist. Uus ja ruumikas raamatukogu mahutab ära kõik osakonnad: kojulaenutuse, lugemissaali ja lasteosakonna, mis seni asusid kolmes eri majas. Raamatukogu Männimäe osakond kolis 2000. aastal uutesse remonditud ruumidesse Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli majas. 8. augustil 2013 Männimäe osakond suleti. 

 

Raamatukogu ehitamisel olid abiks projekteerijad AS RTG Projektbüroo ja Arhitektuuribüroo JVR OÜ, ehitajad Facio Ehitus ja Levi Ehitus ning sisekujundaja VARIK PROJEKT. Ehitust toetasid rahaliselt EV Kultuuriministeerium,
AS Centrum ja pr Ingrid Rennat-Millistfer.

Raamatukogu logo autoriks on Tõnu Kukk.

 

RAAMATUKOGU ON AASTATEL 1920–2024 JUHTINUD:

 

Algus-aastatel 1911–1919 on raamatukogu tegevuse arendamisel silmapaistva töö ära teinud
A. Tats, Al. Sibul, Ed. Schönberg, A. Orik. 

 

1920–1921  Rahvaülikoolide Seltsi Raamatukogu esimeseks juhatajaks sai Anna Marend

1921–1925  Raamatukogu juhatas Berta Ott

1925–1940  Juhatajaks Anna Marend

1940–1941  Raamatukogu juhatajaks Pauline Ronk

1941–1947  Juhatajaks taas suurte kogemustega Anna Marend

1947–1967  Juhataja ametikohal Ermine Laan

1967–1970  Juhatajaks Salme Traks (Vainlo)

 Sept. – dets. 1970  Raamatukogu ajutiselt juhatajata

1971–1980  Juhatajaks saab Viivi Köidi (Müür)

1980–1985  Raamatukogu juhatab Maie Tavaste

1985–2011  Juhataja ametis Evi Murdla

 2.01.–31.01.2012  Ülle Rüütel direktori kohusetäitja

1.02.2012 –  Direktori ametis Reet Lubi

 

..........................................................................................................................................................................................

 

Esimesena asus raamatukogu Posti tn 6

 

1911. aastal asutatud Viljandi Lugemise Ringi raamatukogu asus aadressil Posti tänav 6