23. Viljandimaa noorte omaloominguvõistluse lõpetamine toimus erilisele kevadele kohaselt 14. mail (2020) veebikohtumisena, kus kõik liitunud said tagasisidet ning avalikustati laureaadid.

 

Noorte töid hindas kolmeliikmeline žürii, kuhu kuulusid kultuuriajakirjanik Margus Haav, võistluse kunagine laureaat ja praegune lavastaja Laura Jaanhold ja Viljandi Linnaraamatukogu esindas raamatukogu teenindusjuht Rene Vahtra.

 

Omaloomingut said esitada 15-21-aastased Viljandimaa noored. Žanrilisi piiranguid võistlusel osalejatele ei seatud. Võistlusele laekus töid kolmeteistkümnelt noorelt neljateistkümne erineva pseudonüümi alt. Kaks võistlejat on noormehed. Kokku saadi viiskümmend seitse luuletust ja seitse proosateost.

 

Eelarvamusevaba hinnangu saamiseks esitati kirjutised žüriile lugemiseks pseudonüümidega autoriseeritult. Žüriiliikmete individuaalne hinnang võistlusele laekunud töödele saadeti korraldajale elektrooniliselt ning kummagi žanri pingerida kujunes arutelu tulemusel. Laureaate hinnati luules ja proosas eraldi.

 

Võistluse auhinnafondi toetasid Eesti Kultuurkapital ja Viljandimaa Omavalitsuste Liit kokku 550 euroga. Kogu toetuse summa jagati mõlemas žanris auhinnatud esikolmiku vahel järgmiselt: I koht – 150 €, II koht – 75 € ja III koht 50 €. Viljandi Linnaraamatukogu tasub stipendiumitega kaasnevad riiklikud maksud.

Põhjaliku tagasiside omaloomingule ja võimaluse küsida ning täpsustada said need noored, kes osalesid veebikohtumisel. Žürii andis lahke loa täiendavate küsimuste korral nende poole pöörduda.

 

 

LAUREAADID

 

LUULES

I koht     Berit Tugi (pseud. pariisitar) luulebukett

II koht    Merli Mäevälja luuletus „Sel talvel", haikud

III koht   Emma Kruusmäe luulebukett

 

Teised äramärgitud autorid luules:

• Nora Viikmaa
• Grete Kaljusaar
• Triinu Orav
• Berit Tugi (pseud. Bert Tuvi)

 

PROOSAS

I koht     Triinu Orav „Vangivalvur"

II koht    Tormi Ariva „Issanda loomaaed on kirju"

III koht    Martin Palmiste „3.M.S."

 

Teised äramärgitud tööd proosas:

• Kristi Tornius „Uus ajastu"
• Marian Vridolin näidend „Kohtupäev"

 

 

ŽÜRII TAGASISIDE VÕISTLEJATELE

 

Seekordse võistluse puhul jäi silma, et proosat esitati tavalisest rohkem. Luuletekstid olid tugevad ning väga palju soovitussõnu ei vaja. Üks žüriiliige tõi välja, et talle meeldib kui luule on arusaadav, mitte selline "huvitavalt keeruline", kuhu on eri mõtted ritta seatud ning seda viimast oli tema jaoks sellel aastal palju.

 

Prosaistide loomingu puhul jäi kõlama, et domineeris n-ö "sarjalikkus" ja tugeva inglise keele mõjutustega kirjutamisstiil. See on natuke problemaatiline, sest tulemuseks on palju lahtikirjutamata proosat – sündmustest tihe tekst, milles tegelased ei arene ja laused pole eestipärased, rääkimata nimedest ja sellest, et tekst tundub sellisel puhul olevat kiirelt kirjutatud ja näpukaid on palju. Prosaistide looming muutub ühekülgseks ja on viimistlemata. Paljude proosatekstide puhul oleks tahtnud veel süvenemist, viimistlemist, lahti kirjutamist. Samas oli tekste, mida võiks julgelt pakkuda noorte kirjanduse ajakirjale „Värske Rõhk" või kodumaisele ulmekirjanduse veebiajakirjale „Reaktor".

 

Berit Tugi (pseud. pariisitar) luulebukett – luule I koht

Bukett mõjuv ja viimistletud. Temaatiliselt võib-olla jääb kuidagi ühekülgseks, kuid on mõistetav, toredasti kirjutatud, viimistletud ja lööv. Näha, et tekstidega on tööd tehtud. Stiililiselt mõjus iga luuletuse lõppu jäänud kirjutaja pseudonüüm „pariisitar" kogu luulebuketi sidujana. Veel märksõnu: arusaadav, hea lugeda, traagiline, ühiskonna inimlikkusekriitiline.

 

Triinu Orav „Vangivalvur" – proosa I koht

Tundub teistega võrreldes kuidagi algupärasem ja originaalsem, mistõttu sai žürii poolt parimaks tunnistatud.

 

Laura tõi esile, et lugu on väga täpselt, sügavalt ja huvitavalt kirjutatud. Põnev oli lugeda. Karakterid, süžee ning kontekst olid sügavalt läbi komponeeritud ja paberile pandud. Lugu oli sünge, kuid mõjuv ja peategelase mina-tunnetus kaasakiskuv. Kindlasti võiks proovida saata nt Värskesse Rõhku.

Marguse hinnangul oli mõistujutuna mõeldud, kuid pisut hajus.

 

Rene väsis lugedes ära, kuidagi liiga lõputu keerutamine. Võrdles seda põhjamaade novellidega, kus kõik on trööstitu ja kohe midagi helget ei ole. Siiski peab kiituseks ütlema, et tekst on hea, sulg jookseb ja seda on lugedes tunda. Lühijutt võiks olla kompaktsem. Kindlasti annaks sellega tööd teha ja korralik romaan kirjutada.

 

Merli Mäevälja luuletus „Sel talvel", haikud – luule II koht

Luulebuketis olid tugevaimad haikud. Mõtte lühidalt kokku võtmine sunnib täpsemaks ja ideed tulid kõige paremini välja. Luuletuses „Sel talvel" on korraga nii palju – hetkes olemist, terves pikas minevikus käimist, sügav mõttelend. See on lugu, mis haarab endasse, paneb pildi tööle. Nii palju erinevaid emotsioone. Väga huvitav ja meeldiv kirjutamisstiil.

 

Tormi Ariva „Issanda loomaaed on kirju" – proosa II koht

Inimesel on oskust kirjutada. Kahju, et jäi põneva koha peal pooleli, aga tegelikult on see parem, kui see kui saadetakse pikki viimistlemata lugusid. Tegelased huvitavad, lugu huvitavalt üles ehitatud, lahti kirjutatud ja põnevalt salapärane. Kruvib pinget. Laused kohati liiga pikad, kuid hea sõnakasutus.

 

Emma Kruusmäe luulebukett – luule III koht

Tugev luulebukett, lahe teostus. Võtab enda emotsiooniga kaasa ja see töötab hästi. Tugev emotsiooni ja looduse ühtesegamine. Sõnamängud ja kordustega mängimine toimivad. Meenutab Ott Arderi loomingut. Eriliselt tooks välja luuletused „Prügi käib prügikasti" ja „Inimloomus".

 

Martin Palmiste „3.M.S." – proosa III koht

Laura: Pole minu jaoks kindlasti kahe esimesega võrreldav, aga siiski tugevam kui ülejäänud proosapalad. Kannatab minu arust samuti kiirustatud ja lahtikirjutamata sündmustiku probleemi all (sellest sündmuste jadast võiks mahu mõttes raamatu kirjutada, mis ta on ühes lühiproosa tekstis meile esitanud), kuid on siiski rohkem läbimõeldud kui paljude teiste esitatud proosapalad. Teema on poliitiliselt-sotsiaalselt aktuaalne.

 

Margus: Kohati pisut keeruline jälgida, kuid samas korralikult läbi mõeldud tegevusliiniga. Süžee on ehk pisut klišeelik, kuid samas, miks mitte? Dialoogid olid pisut paljusõnalised ja kohati ebausutavad. Detaile oli ka pisut ülemäära. Finaal oli hea. Oleksin püüdnud omal ajal midagi sarnast kirjutada. Järeltöötlus!

 

Rene: Lugu lugedes oli tunne nagu autor oleks mingi ameerika filmistsenaariumi kätte saanud ja siis seda mugandanud. Meeldis ootamatu lõpplahendus.

 

Berit Tugi (pseud Bert Tuvi) – äramärgitud luule

Margus: Meie armas RIIGIKOGU ehk 46 rida valimisreklaami (see oli sümpaatne juba mängulises mõttes ja teistest meeldivalt erinev)

 

Rene: Lugu lugedes oli tunne nagu autor oleks mingi ameerika filmistsenaariumi kätte saanud ja siis seda mugandanud. Meeldis ootamatu lõpplahendus.

 

Grete Kaljusaar – äramärgitud luule

Laura: Sotsiaalselt tundlik ja huvitav luule. Julge, omanäoline ja toredate sõnamängudega luule. Rütmis tuleb ette kohatist lonkamist, kuid on näha, et on omapärane luulekeel ja ideed on lahedad. Edaspidiseks võiks soovida suuremat läbimõeldust just rütmi osas - teravaid mõtteid on.

 

Kristi Tornius – äramärgitud proosa

Margus: „Uus ajastu" - Kolmest loost kõige tugevam, nii ülesehituselt kui eriti finaalilt. Ajakohasus on suur pluss. Tasub keskenduda viimistlusele, tarbetut teksti tundub pisut palju olevat.

Rene: natuke rabe kirjutamises, aga hea fantaasiaga.

 

Marian Vridolin – äramärgitud proosa

Laura: Esitatud näidend polnud küll ülemäära pikk ja ülemäära sisukas, aga stseenikesena oli täitsa toimiv mõte. Väärib äramärkimist selle eest, et mõtles teise žanri peale, julges katsetada ja oli kirjutanud kokkuvõttes stseenikese, mis põhimõtteliselt võiks laval isegi toimida, st repliigid on loomulikud ja pinget on.

 

Nora Viikmaa – äramärgitud luule

Laura: luule buketina väga tugev. Rütmi, sisu on ja ei kaota seejuures tasakaalu nende kahe vahel.

 

Triinu Orav – äramärgitud luule

Rene: mulle kohe meeldivad sellised nagu TULI / JÄÄ hea sõnamäng aga tema stiil mulle meeldib ka teises kahes luuletuses, kriitiline ja kuidagi aus.

 

 

Veronika Raudsepp Linnupuu

Viljandi Linnaraamatukogu omaloominguvõistluse koordinaator

e-post: veronika.linnupuu@raamatukogu.viljandi.ee

kultuurikonks@gmail.com